PILDID JA VIDEO ⟩ Pompei kaks uut ohvrit: orja ja peremehe tappis lõõmpilv

Pompei arheoloogiapargi juhi Massimo Osanna sõnul on need kaks inimjäänust järjekordne tõend selle kohta, mis toimus ligi 2000 aastat tagasi ja kuidas inimesed elu kaotasid, teatab afp.com.

«Võime vaid oletada, mis nende kahe mehe peas sel oktoobrihommikul toimus, kui oht oli lähedal. Võimalik, et nad otsisid turvalist kohta, kui lõõmpilv neist kella 9 ajal hommikul üle pühkis, tappes nii nemad kui veel palju teisi,» nentis Osanna.

Lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv.

Arheoloog lisas, et nii need kaks meest kui ka teised Pompei elanikud olid sõna otseses mõttes Vesuuvi vulkaani raevu ohvrid.

Pimsi sees olevate luustike uuring näitas, et esimesena leitud mees oli surres 30 – 40-aastane ja pärit ühiskonna kõrgklassist. Sellele viitasid ta riiete jäänused.

Teine mees oli hukkudes 18 – 23-aastane. Tal oli viletsast kangast tuunika ning ta luustikul oli üsna palju paranenud vigastusi. Need viitavad, et tegemist oli orjaga, kes tegi rasket füüsilist tööd ja keda peksti.

Meeste luudele ja hammastele pandi kaitse. Koe ja naha lagunemisest tekkinud auk vulkaanituha sees täideti kipsiga ja alles pärast selle kõvastumist sai skeletid välja kaevata. Selle tehnika võttis esimesena 1867 kasutusele itaallasest arheoloog Giuseppe Fiorelli.

Kaks meest leiti Pompei kesklinnast 700 meetri kauguselt loodes asuvast Civita Giuliana linnaosast suurest linnavillast, millest avanes vaade Napoli lahele. Kaks meest olid hoone cryptoporticus´es, mis oli villa all kulgenud käik orjade jaoks.

Varem on paigast leitud tall ja rakmetega hobuste skeletid.

Enne Vesuuvi vulkaani purset 79. aasta oktoobris elas Pompeis 13 000 – 15 000 inimest.

Vulkaanituha alla mattunud linna kohta leiti märke 16. sajandil, väljakaevamised algasid 1750. aastatel.

Pompeis jätkuvad väljakaevamised, kuid need toimuvad koroonapiiranguid arvestades. Turistidele on Pompei koroona teise laine tõttu suletud.