Tänupühad on Ameerika Ühendriikide elanike jaoks tähtis ja perekondlik aeg. Kogunetakse laudade taha, nauditakse õhtusööki ja ollakse tänulikud, et üks aasta taas enam-vähem selja taha saanud. Kuid nii mõnelgi korral on pidusöögist saanud tragöödia.
Tänupüha hakkasid igal neljandal novembri neljapäeval pidama Ameerika sisserändajad, väidetavalt tähistati seda juba aastal 1621. 1863. aastal kuulutas president Abraham Lincoln püha riigipühaks, mil perekondadel on kombeks kokku tulla, öelda tänusõnad ning nautida teineteise seltskonda.
Kuid elu pole alati soe ja ilus. Perekondades juhtub pidustuste ajal – eriti, kui mängus on uimastid või alkohol – sageli kokkupõrkeid ning mõnikord on need lõppenud eriti veriselt. Ühe uuringu järgi teatas suisa 68 protsenti ameeriklastest, et ootavad tänupühal mingit sorti jama juhtumas. Statistika näitab, et tegemist on ühe kõige verisema Ameerika pühaga – lisaks 50 miljonile kalkunile, kes annavad oma hinge, et saada maitsvaks õhtusöögiks, sai ainuüksi aastal 2016 tulistamistes viga 600 inimest, lisaks veel arvutud pussitamised, peksmised, koduvägivald, millest paljud ametlikku statistikasse ei jõuagi. Ning kuna miljonid inimesed lähevad autodega teele, et sõita perekondade juurde, tõuseb ka liiklussurmade arv. Lõppeks veel mängib oma rolli ülesöömine, alkohol ja tervisehädad, mis võivad paljudele surmavalt lõppeda.
