ARVAMUS ⟩ Hei, maskivastane, mida sa kurdad? Portugalis peaksid kodus vangis istuma (11)

Kas sa kujutad ette olukorda, kui pood pannakse laupäeval ja pühapäeval kinni kell üks päeval? Kui jääd pikemalt pikutama ja voodisse unistama, siis tuleb sul leppida tõsiasjaga, et täna sa süüa ostma ei lähe. Õhtusöögi valmistad perele näiteks kapist leitud makaronidest ja tädimehelt saadud lihakonservist. 

Just selline on olnud viimase kahe nädalavahetuse reaalsus suure osa Portugalis elavate inimeste jaoks. 

Siinjuures ei saa märkimata jätta tõsiasja, et poodi ja kuhu iganes mujale avalikku kinnisesse ruumi ning teatud olukordades ka tänavale saad minna vaid siis, kui kannad maski ja hoiad distantsi. 

Kui Eestis kehtib alates 24. novembrist kohustus kanda maski avalikes siseruumides, siis Portugalis on maski kantud juba märtsi keskpaigast alates. Nii soovituslikult kui ka kohustuslikult.

Miks ma seda kõike tean ja miks mind solvab nende eestimaalaste suhtumine, kes keelduvad vastavalt valitsuse nõudele avalikes siseruumides maski kandmast ja viitavad justkui riivaks see nende inimõigusi? Sest ma elan Portugalis. Olen alates märtsist kandnud kinnises avalikus ruumis maski.

Ja näe, elan ikka veel! Ei ole koroonaviirust põdenud ja ütlen ausalt, kolm korda üle õla sülitades, et Portugalis on mul ja meie perel seda ka üsna keeruline saada, sest meil ei ole kuskile minna, kus massiga koos viiruses kümmelda. 

Aga ma tahan oma perega jõuludeks koju tulla, et vanemaid ja teisi lähedasi näha. Kuid nende sadade ja tuhandete inimeste pärast, kes nimetavad maski kandmise nõuet nende inimõiguste rikkumiseks, väidavad, et mask tapab nad, nende pärast mõtlen sügavalt, kas ma ikka tahan tulla Eestisse. Kas ma julgen tulla Eestisse, kus paljud ei hooli teiste tervisest. 

Kuigi Portugali koroonanumbrid on Eesti omast olnud kogu aeg peajagu üle ja ka siin valitseb mõningane peataolek, siis ma pean ausalt tunnistama, et peale vaadates tunduvad siin inimesed rohkem kuulavat seda, mida neile öeldakse. 

See sama kuulamine viis selleni, et kevadine totaalne lukustus ja riigi majanduslik käpulisurumine asendus ühel hetkel piirangute olulise leevenemisega, kus näiteks riidepoed, toitlustus- ja majutusasutused ning muud kohalikud väikeettevõtted avati ja toimivad siiamaani. Suuresti turismist elav Portugal hakkas taas puhkajaid vastu võtma ning teeb seda ka täna.  

Tallinna maskivastaste meeleavaldusel kõlanud liialdused nagu «kas maski peab kandma ka vahekorra ajal» või juba riigipiirid ületanud maakleri kraaksused, kuidas tema ei taha, et tema pojad saaksid naisi valida vaid silmade järgi, on pehmelt öeldes solvavad. 

Miks? Ei, need ei solvagi otseselt mind, kes ma elan ja olen kaugel, vaid solvavad kõiki Eesti pinnal elavaid inimesi, kes kannavad maski ja hoolivad teiste ja enda tervisest. 

Kui Tallinnas avaldasid täna meelt maskivastased, siis Portugalis valmistuvad 127s äärmiselt kõrge ja väga kõrge riskiga klassifitseeritud omavalitsust järgneval neljal päeval kehtivaks liikumiskeeluks. Nädalavahetusel peab kodus püsima alates kella 13-00st kuni järgmise päeva kella viieni hommikul ning tööpäevadel arvestama sellega, et kella 23st tuleb olla tubane. Samasugused piirangud kehtivad veel 5., 6. ja 8. detsembril. 

Kõik kaubandusettevõtted on Portugalis nendes kõrge riskiga omavalitsusest alates kella 15-st suletud. Nädalavahetusel loomulikult ikka kella ühest. Seega tuleb ka minul käia poes ära täna, sest homme tahaks ju hommikul kodus pisut pikemalt magada ja vedeleda. 

Lisaks on kogu Portugali mandriosas keelatud liikumine omavalitsuste vahel ajavahemikus 27. novembril kella 23st kuni 2. detsembril kella viieni ja 4. detsembril kella 23st kuni 8. detsembril kella 23.59ni.

Ma ei arva, et need piirangud on vahvad ja kõige mõistlikumad, sest rahvas ummistab poed reede õhtul ja laupäeva varahommikul. Aga selle kõrval ei tundu maskikandmises midagi traagilist.

Mis on suurim vahe praegu Eestis ja Portugalis? Portugalis, nii nagu ka mujal paljudes maailma riikides, on õpitud praeguseks erinevate rakendatud meetmetega elama. Eestis tundub alles valitsevat trillalaa-trullalaa meeleolu. Õige majanduspõnts ning arusaamine on alles teel. 

Eesti tempo juures muretsengi selle pärast, et niimoodi läheb riik varsti lukku ja siis on kõik põlvili, nii maskikandjad kui ka maskivastased. 

Ma nõustun, et mask üksi ei ole COVID-19 pandeemiaga võitlemisel hõbekuul, kuid see on nagu üks osa «Šveitsi juustu» mudelist, mis vaid tervikuna toimides kaitseb pandeemia eest. Marko Lepik avaldas 24. novembril sotsiaalmeedias arvamuse, kus toonitas, et ainus, mida inimestelt palutakse on väiksem isiklik ebamugavus suurema kollektiivse vastikuse ärahoidmiseks. 

Ma nõustun temaga, kannatame selle ebamugavuse koos ära, et minna järgmisesse aastasse kergemalt hingates.

Ole hea ja kanna maski, see ei võta sul tükki küljest!