L, 6.03.2021
Nike

EMA 2021 ⟩ Panus Eesti Muussikasse auhinna pälvib ansambel Ruja
Lisatud Rein Rannapi kommentaar

Ruja 1985. aastal Rock City pardal.

FOTO: Mati Hiis ajakirjale Noorus.

Traditsiooniliselt antakse Eesti Muusikaauhindade galal välja ka auhind Panus Eesti Muusikasse, millega tänatakse neid muusikuid, kelle tegevus on jätnud tugeva jälje Eesti muusika ajalukku. Sel korral saab auhinna ansambel Ruja.

Sel aastal 50. aastapäeva tähistav Ruja on ansambel, mille tegemistest teavad mitu põlvkonda eestlasi. Laulud «Nii vaikseks kõik on jäänud», «Eesti muld ja Eesti süda», «Teisel pool vett» ja «Must ronk» on ainult mõned Ruja hittlugudest, mida ilmselt paljud teavad.

Bänd alustas tegevust 1971. aastal Rein Rannapi eestvedamisel. Pea kõigi Ruja laulude solist on varalahkunud armastatud Urmas Alender. Ehkki bändiliikmed on aastakümnete jooksul mitu korda vahetunud, on Ruja alati jäänud. Ansamblisse on kuulunud muusikud Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, Jaan Karp, Tiit Haagma, Andrus Vaht, Toomas Veenre, Andres Põldroo, Margus Kappel, Ivo Varts, Priit Kuulberg, Igor Garšnek, Toomas Rull, S. P. Gulliver, Nevil Blumberg, Rein Joasoo ja Raul Sepper.

Ruja esinemine 1972. aasta augustis Kadrioru kõlakojas.

FOTO: Autor teadmata.

Ansambli tegutsemise saab jaotada nelja etappi: varane Ruja, proge-Ruja, popp-Ruja ja hiline Ruja.

1973. aastal võeti Ruja koosseisu Jaanus Nõgisto, kes on ilmestanud Ruja tegevust kui protsessi ja liikumist, mitte kui pelgalt bändi. Liikumise eri perioode on mõjutanud mitu tooniandvat autorit ja ajastu vaimust kantud tegurit.

Ruja looming on üdini rahvuslik originaalmuusika, milles kasutatakse põhiliselt professionaalseid ja kirjanduslikke laulutekste. Koostööd on tehtud luuletajate Jüri Üdi, Ott Arderi ja Hando Runneliga. Edukalt on kasutatud ka klassikalist luulet, näiteks Ernst Enno ja Lydia Koidula teoseid.

Ruja ja ERSO ühiskontsert augustis 2020 Tallinna lauluväljakul. Pildil Ruja klahvpillimängija Rein Rannap.

FOTO: Sander Ilvest/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Ruja mängis suurt rolli nii laulva revolutsiooni ettevalmistamises kui ka eestluse säilitamisel üleüldiselt. Kahtlemata on ansambel mõjutanud Eesti muusika edasist käekäiku. Ruja on loonud suure hulga laule, mis on saanud Eesti muusika klassikaks ja mida esitatakse veel mitu aastakümmet.

Rein Rannap:

Eriti Ruja varasemal perioodil olime valitseva võimu vastu teadlikult ja avalikult: oma muusika helikeele, tekstide valiku, lavalise oleku, vahetekstide, toona keelatud pikkade juuste, hipiliku riietuse jms kaudu. Need olid märgid, mida oskas lugeda publik, kuid – paraku – ka võimuesindajad. Igat me sammu  jälgiti tähelepanelikult, ja mõningaid laule ei lubatudki esitada.  

Siiski, varase Ruja põhiline tekstiautor – Juhan Viiding – oskas oma sõnumid nii osavalt kodeerida, et tsensuur lasi need läbi, seda küll ainult kirjandus-ajakirja ja hiljem ka väikse tiraažiga raamatukese tarvis. Kui luuleraamat jõudis vaid väikese seltskonna kätte, siis rokkansambli auditoorium oli võrreldamatult laiem. 

Meie esitus toimis nagu teksti võimendamine ja selle sisu lahti tõlgendamine: rõhutades teatud sõnu, muutes intonatsiooni jne, me avasime luules peituvad varjatud vihjed. Selle tulemusena võis igaüks – saalis või raadio ees – tajuda me laulude sõnu jõulise seisukoha võtmisena, protestina valitseva ideoloogia vastu. 

Igas ansambli koosseisus oli vokalist Urmas Alender. Pilt on aastast 1974.

FOTO: T. Talivee

Eesti Muusikaauhindade gala toimub juba homme, 28. jaanuaril ning jõuab televaatajateni Kanal 2 vahendusel. Õhtut juhivad Dagmar Oja ja Kaire Vilgats.

Auhinda Panus Eesti Muusikasse on välja antud alates 1999. aastast.

Siiani on selle saanud Uno Loop, Valter Ojakäär, Vello Orumets, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Marju Kuut, Olav Ehala, Ivo Linna, Riho Sibul, Erkki-Sven Tüür, Singer Vinger, Kukerpillid, Anne Erm, Anne Veski, Jaak Joala, Justament, Villu Tamme, 2 Quick Start, Mahavok ja Fix.