Sisuturundus
Kohvi maitsete mitmekesisus ja kuidas nendest aru saada?
Mis puutub aroomi ja maitsesse, siis on kohvi üks keerulisemaid jooke – teadlased loendavad röstitud kohvide seas sadu maitsete ühendeid, mis muudavad selle eriti maitserikkaks ja huviäratavaks. Lihtsamaks maitse uuringuks lõi SCA (Erikohvi Assotsiatsioon – Specialty Coffee Association) Kohvi Maitseratta – kirjeldav diagramm, mis näitab erinevaid maitse profiile, mida võib kohvis leida. See aitab ära märkida täpsed noodid ja juhendab degustaatoreid kui nad proovivad oma kohvist aru saada. Kuid kuidas need sajad erinevad maitsed arenevad, milliseid kasvu ja looduse tingimusi nad vajavad ja mis kujundab maitsevarjundeid ja kuidas me neid valmistatud kohvi tassis maitseme? Leia vastused sellest artiklist – loe edasi, et saada rohkem teada oma lemmikjoogist.
Kas sellel, kus mu kohvi kasvas, on vahet?
Kasvav kohvi nõuab spetsiifilisi looduslikke tingimusi. Teatud kliimafaktorid nagu näiteks muld, kõrgus merepinnast, tuul, päike ja sademete hulk mõjutavad kohvi taime tervist ja võimet toota maitseid. Kohvi Uuringu veebisait väidab, et Arabica kohviubade jaoks läheb vaja kahte järgnevat tingimust:
- Ülikõrged kõrgustikud vahemikus 550-1100 meetrit merepinnast kindlate vihmaste ja kuivade aastaaegadega. Sellised tingimused on kõige sagedamini lähistroopilistes regioonides, näiteks Mehhikos, Jamaical, Brasiilia S. Paulo ja Minas Gerais regioonides ja Zimbabwes.
- Regioonid ekvaatori ümber kõrgusel 550 – 1900 meetrit merepinnast, kus on pidev vihmasadu, näiteks Keenia, Kolumbia ja Etioopia.
Parim temperatuur Arabica kohviubadele on 15-24ºC aasta läbi, kuid tuleks vältida otsest päikese valgust. Maapinnas peaks olema rikkalik, hästi kuivendatud ja pooridega ning samuti toitainete rikas. Kuid kuidas see maitset mõjutab? Ja miks maitseb sama Arabica kohvitaim erinevalt kui ta on erinevates maailmaosades kasvanud? Madalamates piirkondades on rohkem hapnikku, kuid mida kõrgemale liikuda, seda vähem on õhus hapnikku. Seega kõrgemates mägistes piirkondades on keerulisem võtta energiat hapnikust ning seega vabanevad piimhape ja komplekssed suhkrud. See aitab taimel kasvada ja lisab looduslikul moel jooki rikkalikust ja kreemsust, ning samuti hapukat maitset mis arendab väga keerukad maitsevarjundid. Ning vastupidi – mida madalamas piirkonnas kohvi kasvab, seda magusamad, maalähedasemad maitsed joogil on. Kõrgemal pinnasel on kallim kohvi kasvatada, kuid samuti arenevad seal huvitavad maitsevarjundid, sest päevad on pehmelt soojad ning õhtud jahedamad – selline dünaamiline keskkond aitab kohvimarjadel toota ja lukustada neid maitse omadusi.
5 elementi, mis aitavad sul oma kohvi maitsta
Kohvi kui joogi keerulisus ei peitu ainult kasvamise tingimustel, regioonil ja taime liigil, vaid samuti ka mõnel muul tähtsal sammul nagu näiteks töötlemine, röstimine ja valmistamine erinevate meetoditega, ja kõik need aitavad arendada lõpptulemust – maitset. Seetõttu on kõigepealt kohvi maitsmine kõige parem viis alustada oma lemmikmaitsete otsingul. Kohvi maitsmise juures on väga oluline teada, millele tähelepanu pöörata, eriti kui sul on vähem kogemusi või pühendumust selle maitsevarjunditest aru saamisel. Järgnevad on viis erinevat kohvi maitse elementi – aroom, maitse, happelisus, täidlus ja järelmaitse.
- Aroom või kohvi lõhn on see, mida sa nuusutad kohe pärast kohvi tassi valmistamist. See on peamine faktor, mis aitab sul maitsest aru saada, sest see on väga lähedalt lõhnaga seotud, ja võimaldab meie ajul lisada mõlemad aspektid ja moodustada ühise hinnangu. Aroom annab hea viite, kuhu maitse võib suunduda – kerge ja värske, või raskem ja pähkline?
- Maitse on põhjus, miks me nii palju kohvi naudime – see on kõige ilmselgem omadus ja aitab meil aru saada, mida meie keel tunneb – vanilje magusus või marja happelisus? Mõnikord võivad sama kohvioa aroom ja maitse olla erinevad, seetõttu soovitame me enne kohvi nuusutada ja seejärel seda maitsta. Maitsta tuleks väikeste lonksudega, avades natuke suud ja lase õhul siseneda, et aidata maitsevarjundeid tunda.
- Happelisust leiab igast kohvist, kuid see ei seondu ainult tsitruse maitsega – happelisus kohvis tähendab maitse eredust ja selgust, see on kuiv sensatsioon, mis toob välja kohvi maitseprofiili, ilma happelisuseta poleks võimalik palju maitsta.
- Täidlus on lonksu tunnetus – kui kerge või raske see tundub. Maitsmise puhul võib kohvi täidlust kirjeldada kui täis, kerge, vesine, siidine, kreemjas, siirupine jne, ja see panustab kogu maitsmise kogemusele.
- Järelmaitse on oluline omadus, sest seda võime me tunda kõige paremini. Pärast lonksu võid tunda tõelisi maitseomadusi, see on maitse, mis ei kao ka pärast kohvi joomist, ning seda mõjutavad kõik eelnevalt mainitud omadused.
Järgmine kord kodus või kohvikus kohvi maitstes, otsi välja kust see on tulnud ja kuidas see kasvas. Uuri regiooni lähemalt ja proovi uurida, kas see on kasvanud kõrgel või madalal alal, see annab sulle vihje, mida maitse juures oodata. Seejärel keskendu eelnevalt mainitud viiele omadusele ja proovi neile maitsmise käigus viidata – tee protsessi käigus märkmeid ja maitse erinevaid kohvisid – mida rohkem kogemust sul on, seda paremini saad aru oma enda eelistustest.