Narva elutuiksoon on kandunud südalinnast Joala tänavasse, kirjutas Uudisleht 1934. aastal. See vastse linnaosa peatänav on Narva pea-liiklemissooneks, kuna suurem osa ärisid asub Joala tänava ääres. Seda tänavat mööda toimub ühendus raudteejaamaga, Kreenholmiga, postkontoriga ja muude ametiasutustega.
Kuna igas Joala tänava majas on äri äri küljes kinni, on seal niihästi elukorterite kui ka äriruumide üürihinnad tunduvalt kallimad muudest linnaosadest. Seda kummalisem tundub aga igale võõrale, kes tuleb Narva ja vaatleb Narva äritänava tühja maja, milline asub just kõige elavamas kohas, hotell Euroopa vastas.
Vaatamata sellele, et kõrvalmajadesse ja üle tänava asuvaisse majadesse on koondunud rohkesti ärisid, on see kahekordne puuaja täiesti inimtühi ja mahajäetud, kuigi ta alumine kord on ehitatud kolmeks äriruumiks ja ülemine — elukortereiks.
Aastate jooksul on see võrdlemisi uus maja muutunud väliselt lohakaks ja korraldamatuks. Vihmatorud lahti kisutud, aknaruudud paiguti katkised, paiguti rohkesti lapitud, akende luugid hingedel viltu — nii jätab ta masendava mulje igale ja kuna ta asub nii elavas ümbruses, tekitab üllatust.
Pärides selle imeliku nähte põhjuseid, kohalikud elanikud kehitavad õlgu. Ei teata öelda midagi. Aga naabruses olewate majade elanike hulgas leidub isikuid, kes teavad kinnitada surmkindlasti, et selles majas kummitab (majaomanikuks on nimelt keskealine naisterahvas, kes agar usklik ja suurema osa oma ajast veedab palvelais). Et majaga asjad korras pole, seda teab rääkida 60-aastane vanainimene Olga Korhov. Maja olevat neetud.
Majas asuvat «netkhistaja siila».
Selle tõenduseks tragi vanainimene toob ette näited: kolm ärimeest, kes pidanud selles majas kauplust, läksid pankrotti. Ühe tapsid enamlased, üks jäi veduri alla ja kaotas jala, üks varastati paljaks. Majas elanud inimestest on surnud uppumisse kaks, üks on löödud mingil kakelusel surnuks, üks on läinud hulluks, ja kui ta pole surnud, on praegugi veel hullumajas!
Eit loeks heameelega ette nende kõikide nimedki, aga ta ei mäleta — vana pea ei võta enam. Nimed Mihhailov, Goškov ja Lepik on tal meeles. Esimene oli kaupmees, kuna teised — lihtsad majaelanikud. Igatahes aga kirjeldab eit täpselt kõigi välimust. Nii öelnud see, kelle enamlased maha lasksid, väga uhke ja tüse «baarin», mustad vuntsid ees ja väljas käies kandnud ikka hõbenupuga keppi vasemas käes.
Olga Korhov on veendunud, et kõiki, kes sinna neetud majja elama asuvad, tabab mingi õnnetus. Veel enam — selle majaga ei tohtivat isegi mõttes palju tegemist teha. Temal, Korhovil, on keegi jõukas sugulane Mustvees. See tahtis alles 1932. aastal osta omale Narva maja ja remontivajav hoone linna käidavamal tänaval paelunud kohe ta tähelepanu. Mees takseerinud maja igast kandist ja rääkinud perenaisegagi, kuid kui ta selle järele koju tagasi sõitnud, varastatud tal rongis põuetaskust rahakott 400 krooniga ära!
Kahjuks on raske kontrollida, kui palju on vanainimese sõnades tõtt, kuid tondijutte maja ümber keerleb rohkesti. Leidub isegi isikuid, kes ei julge öösel jaamast tulles või sinna minnes tänava parempoolset kõnniteed kasutada. Tavaliselt igal tondilossil on ka oma tekkimise põhjus. Sagedamini on see mingi suur roim, mis toimitud kõne all olevas majas (nagu näiteks vaimudelossis Eha tänav nr. 2), mille järele maja sattunud needuse alla. Joala maja kohta midagi sellist ei teata rääkida. Küll aga arvavad mõned, eriti usklikud venelased, et majas kummitamise põhjuseks olevat asjaolu, et maja olevat sisseõnnistamata. Maja ehitamine sündis Narva tõusuajal ja vaevalt sai hoone katuse alla ja siseruumid korda, kui kohe asutud seal elama ja äritsema.
Et aga uus maja preestri poolt peab sisse õnnistatama, kes pühtsetud veega teeb võimatuks pahade vaimude majja-asumise, antud juhul aga seda ei tehtud, siis on selge, et kurivaim võib end majas tunda kui oma kodus.
Mis ka ei oleks põhjuseks — imelik on see siiski, et maja sellises rajoonis püsib tühjana ja mahajäetuna. Vaevalt võib uskuda, et ainult maja korraldamatus tingib ta tühjuse — ümbruskonna elanike jutu järele on see pigem ümberpöördud.
Olgu lõpuks meelde tuletatud, et Narva vaimudelossiksv, see on suurimaks pesaks, nö vaimude «staabiks» peetav rootsiaegne kivimaja Eha tänav nr 2 on nüüd remonteeritud. Maja kuulub kapten Treilmannile, kes ise elab Tallinnas. Ainukese üürnikuna kardetud vaimudelossi parkett-tubadesse söandas asuda Narva Naisselts. Igatahes — viimasel ajal seal kummitanud ei ole ja linnas räägitakse muiates, et vaestel vaimudel ja kummitustel on nüüd päris pigi. Sest ära ikka kummita, kui majas asub naisselts!