VÄIKE KANGELANE ⟩ 5-aastane Kuressaare poiss tegi ema päästmiseks elu esimese telefonikõne (1)

Marten elab koos oma emaga Kuressaares. Ta on tubli lasteaialaps, kellele meeldib üle kõige mängida, kuid ta huvitub juba ka lugemisest ja kirjutamisest. Marteni elu pole aga kunagi olnud päris tavapärane, sest tema emal Gerlil on epilepsia, millega hakkama saamine nõuab pingutust kogu perekonnalt.

Marteni vanaema Ülle rääkis saates, et muretseb pidevalt, kuidas Gerli hakkama saab, kuna ta elab koos väikese pojaga kahekesi. «See on raske, mure on pidevalt, pidev mure tiksub kogu aeg,» tunnistas ta. Epilepsiahoogude ajal vehib Gerli käte ja jalgadega ning on teinud ka imelikke hääli.

Eelmise aasta kevadel oli Marten emaga kahekesi kodus, kui Gerlil raskemat sorti haigushoog peale tuli. Poiss sai aru, et midagi on valesti, sest ema silmad olid kinni ja ta ei vastanud. «Tegelikult on olnud niimoodi, et ma tean ainult ette seda, kui tuleb, aga mis edasi toimub, ei tea,» ütles Gerli haigushoogude kohta.

Tol korral tundis Marten, et emal oleks abi vaja. Ta polnud küll varem ema telefoniga kellelegi helistanud, kuid nüüd tuli viieaastasel poisil sellega hakkama saada, sest soov ema aidata oli suur. «Tema tahvelarvutis ja minu telefonis on üks ja sama musterkood, aga et ta oleks varem sealt helistanud, seda ma ei tea,» ütles Gerli saates.

Marten helistas esimesele ettejuhtuvale numbrile ja vastas naine, kes aitas poisil häirekeskusega ühendust saada. «Tädi ütles, et kuidas ma sind aidata saan. Ma ütlesin, et emmel on hoog, et ta ei kuule,» rääkis poiss ise.

Kohale tuli nii politsei kui ka kiirabi, kellele Marteni vapper käitumine muljet avaldas. Kiirabiõde Angela Siinor ütles lausa, et pole 30 tööaasta jooksul nii tublit poissi varem näinud. «Kui me lõpus korteri teada saime ja sisse jõudsime, siis vaatas vastu pruunisilmne rahulik väike poiss ja ema hakkas juba oma tervisehädast kosuma,» rääkis Siinor.

Kiirabiõe sõnul lähevad isegi täiskasvanud sarnastes olukordades endast välja ja ärrituvad, kuid Marten oli nagu kala vees. Poisi julge pealehakkamine annab tervele perele lootust, et ka tulevikus on mure Gerli haiguse pärast väiksem, kuna Marten oskab talle vajalikul hetkel tuge pakkuda.

«Ma olen väga uhke oma poja üle,» tunnistas Gerli. Marten on esitatud veebruari lõpus aset leidva tänugala «Eestimaa uhkus» kandidaadiks.