PILDID ⟩ Pariisi Louvre’ist 1983. aastal varastatud renessansi esemed leiti erakollektsioonist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. märts 2021, 14:48
Prantsusmaa Pariisi kuulsast Louvre'i muuseumist varastati ligi 40 aastat tagasi kulla ja hõbedaga kaetud hinnaline kürass ehk kehakaitse ja kiiver, mis valmistati asjatundjate arvates Itaalias Milanos ajavahemikul 1560–1580.
Nüüd ilmnes, et Louvre'ist kadunud rüütliesemed olid Bordeaux' erakollektsioonis, teatab theguardian.com.
Need leiti, kui kunstiasjatundjad kutsuti hindama päranduseks saadud vanu esemeid. Neile jäid kohe silma raudrüü osad, mis sarnanesid väga 1983. aastal Louvre'ist varastatud museaalidega.
Pere kutsus igaks juhuks politsei, mis tegi kindlaks, et need olidki samad esemed. Politsei ei suutnud 31. mail 1983 Louvre'is toimunud vargust lahendada ja otsis seni varastatud esemeid.
Bordeaux' prokuratuur käivitas uurimise, et tuvastada, kuidas renessansiaegne rüütli varustus erakollektsiooni jõudis.
Itaalias Milanos vahemikus 1560–1580 valmistatud esemed kinkis 1922. aastal Louvre'ile väga jõukas Rotschildide perekond. Nende väärtus on praegu umbes pool miljonit eurot.
/nginx/o/2021/03/04/13662751t1h8bc8.jpg)
«Olin kindel, et kürass ja kiiver ilmuvad ühel päeval välja, kuna need on haruldused,» sõnas Louvre'i kunstiajaloolane Philippe Malgouyres.
Malgouyresi sõnul on nüüd leitud esemed meistriteosed, mis olid omal ajal sama kallid kui tänapäeva luksusautod. Ta lisas, et esemed kuulusid mõne aadliku raudrüükollektsiooni, sest lahingus kasutamiseks olid need liiga kallid ja ebapraktilised.
Prantsuse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlev politsei tagastas 3. märtsil erakollektsioonist leitud esemed Louvre'ile.
Viimati varastati Louvre'ist kunsti aastal 1998, kui viidi kaasa 19. sajandi Prantsuse kunstniku Jean-Baptiste Camille Corot' maal «Chemin De Sèvres». Nimetatud teos oli Louvre'is alates 1902. aastast.
Louvre'i juhi Jean-Luc Martinezi teatel otsitakse maali siiani.
Louvre'i kunstimuuseum asutati 1793. aastal ning on maailma üks vanemaid ja suuremaid muuseume, mida enne koroonapandeemiat külastas aastas umbes 6 miljonit inimest.