VIDEO ⟩ Teadlaste arvates ei ole kosmilisel pannkoogil tulnukate laevaga midagi pistmist

Selle avastas 19. oktoobril 2017 Ameerika Ühendriikide Hawaii ülikooli astronoom Robert Weryk, kui see oli meie planeedist 30 000 000 kilomeetri kaugusel, teatab cnn.com.

Oumuamua nimeks saanud objekt üllatas teadlasi sellega, et ta eiras füüsikaseadusi, kui ta meie süsteemis kiirendusega liikus.

Kummalist külalist uurinud, temast teadustöö ja raamatu kirjutanud Harvardi ülikooli astrofüüsik Avi Loeb arvas, et tegemist võib olla meie süsteemi välise tsivilisatsiooni kosmoselaevaga.

USA Arizona ülikooli astrofüüsik Steven Desch koos oma meeskonnaga ei jaga Loebi seisukohta. Kui varem arvati, et tegemist võib olla pika ja üsna kitsa objektiga, siis uue uuringu kohaselt on Oumuamua hoopis ümar ja meenutab kosmilist pannkooki.

Desch avaldas väljaandes American Geophysical Union artikli, milles teatab, et tema arvates on Oumuamua teisest päikesesüsteemist pärit planeedi osa.

«Annaksin talle nimeks hoopis ekso-Pluuto, kuna ta võib olla osa teise süsteemi planeedist, mis meenutab meie süsteemi kääbusplaneeti Pluutot,» selgitas teadlane oma artiklis.

Deschi meeskonnaliige Alan Jackson lisas, et varem ei olnud teada, kas teistes päikesesüsteemides võib leiduda Pluuto sarnaseid planeete, kuid Oumuamua andis sellele vastuse.

Jackson selgitas, et tõenäoliselt on Oumuamua murdunud umbes 500 miljonit aastat tagasi mõnest väikeplaneedist, mis teise kosmilise kehaga kokku põrkas. Kokkupõrke jõud paiskas murdunud osa oma süsteemist välja.

«Oumuamua koosneb arvatavalt jäätunud lämmastikust, nagu seda on Pluuto ja Nepuuni kuu Triton. Kui Oumuamua meie süsteemi Päikesele piisavalt lähedale jõudis, siis Päike sulatas teda ja ta kaotas umbes 95 protsenti oma massist,» selgitas Jackson.

Teadlased jätkasid, et jäise lämmastiku muutumine gaasiks tähendab, et Oumuamua ei ole komeet ja samas selgitab, miks ta Päikese lähedal kiirenduse sai.

Astronoomid ei oska seni öelda, millisest kosmose paigast Oumuamua pärit on.

Desch lisas, et kuna tegemist on väga mõistatusliku objektiga, siis on arusaadav, miks tekksid spekulatsioonid meie süsteemi välisest tsivilisatsioonist ja nende laevast.

«Kõiki huvitab, kas väljapool meie süsteemi on ka elu ja selle tõttu on loogiline, et mõeldakse kuskilt kaugelt tulnud objektile kui võimalikule tunukate kosmoselaevale. Teadusliku selgituseni, et tegemist ok eksoplanedi tükiga, jõudsime kolme aastaga ja see ei ole teaduses just pikk aeg,» nentis astrofüüsik Desch.

Astronoomide arvates jõudis kosmiline pannkook Oumuamua meie süsteemi umbes 1995 ja lahkub 2040.