ELU 25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Kes on jahubanaan? Kergelt solvuv ja kõiki teisi solvav vandenõulane

«Lamemaalane» on vast kuidagi lame öelda, sest kõik kodumaised vandenõuteoreetikud ei usu sugugi lapikut maakera, reptiilide ülemvõimu ja vabamüürlaste salasobinguid lameda maa valitsemise eesmärgil.

Banaanivabariigi staatusest oleme mõneski mõttes välja jõudnud, muuta tuleb terminoloogiat. «Jahubanaan» on pigem inimene, kes on kaotanud igasuguse otsa, kes tunneb, et asjad ei toimi soovitult ning kes on vägagi vilgas süüdlasi otsima, absoluutse tõe teooriaid püstitama ning lõputult jahuma selle üle, kes on «süüdi».

Jahubanaan tunneb end ilmajäetuna sel ajal, kui näiteks – palun väga! – valitsev klass tema kulul elab, kaaviari mugib ja kusagil peene disainiga pokaali kõlistab. 

Kes on süüdi, et palk pole suurem asi, kes on süüdi, et asjad ei lähe soovitult ja kes on süüdi, et «tavalise inimese» häält mitte kunagi mitte kusagil kuulda ei võeta. Siit hargnevad erinevad seletused ja teooriad, mis kohtuvad omavahel sadades sotsiaalmeediagruppides, kus nad üksteist paanikani võimendada saavad. Jahumine «tegelikkuse» üle, mida inimeste eest varjatakse, ei lõpe. Tere tulemast, siin on katse kirjeldada jahubanaani. Jahubanaani, kes tegelikult ei ole ju ühiskondlikus kiivakiskumises isegi süüdi, aga kes tunneb end ilmajäetuna sel ajal, kui näiteks – palun väga! – valitsev klass tema kulul elab, kaaviari mugib ja kusagil peene disainiga pokaali kõlistab. 

Jahubanaan on kuri. TEISED on temalt kõik ära võtnud!

Jahubanaan ja valitsus

Jahubanaan polegi milleski süüdi, see on tegelikult puuvili. Banaanide perekond, ainult et teistsugune. Paljude rahvaste köögis kasutatakse seda suure tärklisesisalduse tõttu nagu tavalist kartulit. Sellest saab pannkooki, putru, praekrõpse ja muudki suupärast. Ta pole magus nagu see banaan, mis saabus meile koos vabaduse ja banaanivabariigiga (ja vahel harva nõukaajal koos meeletute järjekordadega), ta on krõmps ja küllaltki maitsetu.

Tärklis aga teatavasti kleebib, see on oma olemuselt tapeediliim. Ja nii polegi võibolla liiast määratleda kodanikkonda, kes korjab oma pähe kontrollimatuid ideid, luulusid ning segab need pettumusega, just «jahubanaanina». Süsteemi teadmistes ei ole, maailmavaade keskendub teemale «mina» ja «valitsus», mis tavakodanikele küüniliselt, iga päev, meelega ja kogu aeg «liiga teeb». Jahubanaan on valvas, sest iga nurga tagant hiilib keegi tema vabaduse järele, üritades seda ära ampsata, kinni keerata, tasalülitada ning teha inimkonnast väikese eliidi kontrollitav ulmefilm.

Keeduvorsti haukav jahubanaan ütleb, et ta ei tea, millest vaktsiini tehakse. Muidugi, ta ei tea ka seda, kuidas tehakse vorsti (ilmselt ei tahakski teada) ja viina.

Isiklik vabadus on jahubanaani kõige kallim vara. Jahubanaan on veendunud, et seda ähvardab tuhat vandenõu ning mingi omavahel kokku leppinud klann – kõik ikka sel eesmärgil, et jahubanaani isiklik elu pea peale keerata.

Jahubanaani keeduvorst ja vaktsiin

Viimane ilming jahubanaanidest oli see kildkond, kes «Eestit vabaks sõitis». Seda jahubanaani sobib kirjeldama venelaste tähendamissõna – ütleme Vassili Ivanovitšist, kes on 40 aastat söönud hallikat keeduvorsti ja joonud viina, sest need talle maitsevad. Kes aga võtab hüsteeriliselt sõna epideemia vastu (vorst ja viin on olemas, epideemiat pole!) ning taunib ükskõik millist vaktsiini, mis võiks ühiskonda aidata ehk kollektiivsele vabadusele lähemale, nii palju kui praegu võimalik (vorst ja viin on olemas, aga vaktsiini küll ei saa olla).

Sest see hämarat keeduvorsti haukav jahubanaan ütleb, et ta ei tea, millest vaktsiini tehakse. Muidugi, ta ei tea ka seda, kuidas tehakse vorsti (ilmselt ei tahakski teada) ja viina. Viinast tuleb pohmakas küll, aga vahepeal on hea. 

Vaktsiin omakorda on tundmatu vedelik, aga viina ning vorsti võib igal juhul usaldada.

Jahubanaani jutupunktid

Jahubanaani on määratletud juba pikemat aega, seda on täheldanud kõik laial sotsiaalmeediapõllul ringi uitavad huvilised. Kordame siis jahubanaanide äratundmise nimel üle põhiasjad ja põhilised tunnusmärgid, mille järgi nad ise üksteist üles leiavad ning mis on kenasti kirjas ka nende Facebooki tutvustaval leheküljel.

Jahubanaan kirjutab kohta, mida markeerib sõna «töökoht», suure tõenäosusega: «Lihtsam oleks kokku lugeda, kus ma POLE töötanud.»

1) Jahubanaan kirjutab kohta, mida markeerib sõna «haridus», küllaltki kindlasti uhkuse ning kindlusega «eluülikool». Mõni ütleb: «Eluülikoolide arv on mul lõputu».

2) Jahubanaan kirjutab kohta, mida markeerib sõna «töökoht», suure tõenäosusega: «Lihtsam oleks kokku lugeda, kus ma POLE töötanud.» Või siis «Enne läheb jumala päike looja, kui ma kõik oma töökohad kirja panna suudan».

3) Jahubanaan kirjutab kohta, mida markeerib sõna «lisa» või «isiklik info» midagi sellist: «Üldiselt ma ei soovita endaga jamada,» ehk ka «Ma tean, mida ma tahan ja keegi mind ei õpeta.»

4) Jahubanaan ütleb alati, et kuulge, ma lugesin küll, mis meile öeldakse, aga natuke võib ikka oma peaga ka mõelda. Oma peaga mõtlemine on jahubanaanile väga kallis. Mida ta täpselt mõtleb, ta kirjeldada ei oska. Kahjuks ei saa ta aru, et kui inimene ei oska kirjeldada, mida ta mõtleb, siis on tal ainult tunne, et ta mõtleb.

Jahubanaani kuldmõtlemise tunnus on see, et leiad eksimatult üles vaenlase ja tead, keda tuleks vangi panna või hukata. Jahubanaan kasutab vaba randmega stalinistlikku leksikat, sealjuures süüdistab ta õrnhingena teisi enda mõnitamises.

Jahubanaan, haiget saanud inimene

Jahubanaan on haiget saanud inimene. Ma ei tea, kus ta haiget sai, aga jahubanaani tunneb ära veendumusest, et selles on süüdi keegi teine. Jahubanaan töötab sageli võõrriigis (ametikohal, mis nõuab enamasti füüsilist tööd, suure tõenäosusega Soomes), sest Eesti valitsus on «Eesti p**se keeranud ja Eestis saavad elada ainult ajupestud idioodid».

Võõrriigis ei õpi jahubanaan ära kohalikku keelt, vaid peab jaanipäeva koos teiste jahubanaanidega, võõrriigi kultuur teda eriti ei huvita. See ei mahu muidugi pähe, et ta sellest keskkonnast palka saab. Jahubanaani peabki ju austama. Ja kuna Eesti riik on pekkis ja valitsus on sigade bande, siis las austab mõni teine riik.

Võõrriigis ei õpi jahubanaan ära kohalikku keelt, vaid peab jaanipäeva koos teiste jahubanaanidega, võõrriigi kultuur teda eriti ei huvita.

Jahubanaan sõimab ohjeldamatult ka oma töökohariiki, kui tema jumalast kingitud «vabadust» puudutatakse. Just nii juhtus Soomes ühe eestlannast prouaga, kes viidi koroonatesti tegema ja kes ei olnud sellega nõus, kuna – rääkis naine – oli ta juba nädal aega profülaktika mõttes MMSi joonud ning ei saanud seega koroonas olla, mida pole veel kõigele lisaks olemaski! Sel hetkel oli kõik selge. Ka soomlased on sead, kes ei austa jahubanaani «vabadust»!

Jahubanaan ei tea midagi, kuid teab ometi kõike

Jahubanaan ei tea mitte midagi, aga kuna ta orienteerub erinevate jahubanaanide gruppide vahel, teab ta ometi kõike. Selle agentuuri nimi on vene keeles OBS «Odna Baba Skazala» elik Üks Mutt Rääkis. Selles agentuuris levib tõde välgukiirusel ja mida laiaulatuslikumalt see levib, seda kindlam on fakt, et jahubanaani eest üritatakse kõike seda, mis päriselt toimub, üleriigiliselt varjata. Seda teevad Brüsseli tallalakkujad, kapitalistide käsilased ja ajupestud kaasmaalased, kes on nõus paari Brüsseli rubla eest oma ema neegritele müüma.

Jahubanaan solvub kergemini kui ükskõik milline teine inimene. Jahubanaan pasundab, et tõde ei lasta püünele, aga kui sa kasutad tema isiku suhtes sõna «jahubanaan», kaebab ta sinu peale kontrollile.

Jahubanaan sõimab valimatult – kõiki, kes tema jahuga nõus ei ole, kõiki, kes loevad «peavoolumeediat», tunnevad huvi, mida räägib «reeturist minister», «Buratinost president« või «naeruväärsed lollpead», «debiilikutest ära ostetud haritlased», kes onüleilmse (või vähemalt üle-eestilise) vandenõu tunnistamiseks liiga lollid.

Jahubanaan solvub kergemini kui ükskõik milline teine inimene. Jahubanaan pasundab, et tõde ei lasta püünele, jahubanaan kurdab, et teda kui kuulutajat blokeeritakse, aga kui sa kasutad tema isiku suhtes sõna «jahubanaan», kaebab ta sinu peale viivitamatult FB kontrollile. Selline olevus.

Jahubanaani juhib igavus ning ilmselge tunne, et ta on vaba ja eksimatu. Jahubanaanile juba ära sõrme suhu pista, eluülikool on ta teinud targaks ning kõikidele asjadele lendab seletusi nagu lekkivatest torudest vett.

Muuseas, ilmselt on meis kõigis pisut jahubanaani. Kannatamatut, tigedat ning lolli. Ja siis tuleb jahubanaanile endas soovitada igavuse peletamiseks lugeda raamatuid, kuulata «Ööülikooli», osaleda internetis pakutavates haridusprogrammides. Tasuta. See kõik on olemas. 

Ning võib ju korraks katsetada – äkki polegi kõikide võimaluste eesmärk jahubanaanilt vabadust röövida ja teda niisama asja eest teist taga vaenata. Pelgalt seepärast, et on jahubanaan.

Ja Jahubanaanivabariiki Banaanivabariigi asemel ju ka ei tahaks?