Lasnamäel elav kunstiõpetaja oma ajast koroonaosakonnas: nägin täiesti teist planeeti

Venemaalt pärit, kuid kogu elu Eestis elanud Ljudmilla sattus koroona pärast Ida-Tallinna Keskhaiglasse 12. detsembril ja nimetab oma haiglas oldud aega tõsiseks õppetunniks. 

«Ma elasin nii, et ei mõelnud koroonast üldse,» tunnistas Ljudmilla saatejuhile Anu Välbale, kui viimane küsis, mida kunstiõpetaja enne nakatumist viirusest arvas. «Ma ei kandnud maski, sest olin kodus. Väljas ei käinud. Ei käinud väljas mitte koroonaviiruse pärast, vaid sellepärast, et mul olid õpilased ja ma väga armastan oma tööd.»

Ljudmilla lisas, et ta tegi tööd, kui talle tuli Ukrainast külla naisterahvas. «Siis me ei teadnud, et ta tuli illegaalselt. Me ei teadnud temast midagi. Läksin kodust välja umbes kaheks tunniks, koos selle naisega,» meenutas kunstiõpetaja saates. Naine elas põgusalt nende juures ja 10. detsembril ta lahkus. Kaks päeva hiljem oli Ljudmilla kõrge palavikuga haiglas.

Enne nakatumist oli Ljudmilla jõudnud järeldusele, et põhjus miks vanainimesed surid oli see, et see on majandusele kasulik. Pärast kahte kuud koroonahaigete osakonnas Ida-Tallinna Keskhaiglas on Ljudmilla arvamusaam muutnud. 

«Nägin täiesti teist planeeti. See polnud Maa. Need olid tulnukad. Medõed, kes liikusid skafandrites. Nad töötasid nagu orjad. Jooksid ühe haige juurest teise juurde,» meenutab Ljudmilla oma aega koroonaosakonnas.

«Venelased rääkisid eesti keeles. Rahvusel ei tehtud mingit vahet. Ei olnud lahkarvamusi. [...] Ma sain aru, et on olemas kaastunne. On hool. Midagi sooja ja head siin maal. Ja see oli seal olemas.» Ljudmilla sõnul on Ida-Tallinna Keskhaigla maailma parim: «Nemad andsid mulle elu. Nad pikendasid minu elu.» Meditsiinitöötajad päästis ka tema abikaasa elu, kes 12 päeva teda haiglasse sattus. «Raskes seisundis. Minu seisund oli väga raske. Temal oli lihtsalt raske.»

Kunstiõpetaja väljendas emotsionaalselt, et ta oli haiglas olles surmale lähedal: «Ja nad päästsid mu. Kui on olemas sellised inimesed, kes niimoodi tööd teevad... Ma ütlen teile, sügav kummardus nende ees!» 

«Ma ei suutnud püsti tõusta. Ei suutnud istuda. Mind tõsteti. [...] Ma ei jaksanud lusikat suu juurde tõsta, et süüa. [...] Nii see oli,» kirjeldas ta, kuid lisas, et sai meditsiinitöötajate hoole all kogeda nii palju soojust, headust ja südamlikkust, mida ta ei olnud ammu näinud. 

Intervjuu ajal kiitis ja tänas Ljudmilla korduvalt meditsiinitöötajaid, kes tema elu päästsid ja tõdes, et just nende hoole all olles tema arusaam muutus. «Päästetakse vanasid ja noori. See on salakaval haigus. Ja arstid töötavad nagu orjad püramiidi ehitusel. Samuti ka medõed ja sanitarid,» nentis ta.

Intervjuu teises pooles pakkus Ljudmilla, miks on Lasnamäel nii palju koroonapositiivseid ja tänas taaskord arsti, kes tema elu päästis. 

Vaata täispikka intervjuud Ljudmillaga (algusega 24:11) SIIT.