Vahemeres Liibüa lähistel võis paadi ümberminemisel uppuda üle 100 migrandi

Päästjate andmetel oli 22. aprillil suures kummipaadis 130 inimest ja lootus leida mõni neist elusana oli nullilähedane, kirjutab aljazeera.com.

Sündmuskohale läks valitsusvälise organisatsiooni Ocean Vikingi laev ja kolm kaubalaeva, et aidata võimalikke ellujäänuid.

«Me ei leidnud mitte ühtegi ellujäänut, kuid tõime veest välja vähemalt kümne inimese surnukeha. Meil on kahju, et need inimesed elu kaotasid,» sõnas Ocean Vikingi päästekoordinaator Luisa Albera.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) esindaja Eugenio Ambrosi sõnas, et õnnetus põgenikepaadiga toimus Vahemere keskosas, kus kulgeb migratsioonitee.

Ta lisas, et sellised õnnetused saavad juhtuda seetõttu, et ei järgita rahvusvahelist õigust.

IMO andmetel on sel aastal uppunud Vahemerel 350 migranti, kes üritasid jõuda Aafrikast Euroopasse.

Alates 2014. aastast on Vahemerel elu kaotanud üle 20 000 migrandi, kellest 17 000 hukkusid põhilisel migratsiooniteel, mis on ÜRO teatel ohtlik eelkõige tiheda laevaliikluse tõttu.

Liibüas nagu paljudes teistes Põhja-Aafrika riikides tekkisid 2011 rahvaülestõusud, mis said ühisnimeks araabia kevad. Liibüa kauaaegne liider Muammar Gaddafi (1942–2011) tõugati võimult ja ta kaotas elu.

Ülestõusujärgsetel aastatel on Liibüa muutunud migrantidele põhiliseks transiidipunktiks. Liibüas tegutsevad inimsmugeldajad panevad migrandid paatidesse, mis on kas merel sõitmiseks sobimatud õhukesed kummipaadid või katkised kalapaadid. 

Tuhanded migrandid on uppunud Vahemerel. Üle mere eluga pääsenud peavad elama kitsastest tingimustes, kuhu smugeldajad on nad pannud, või siis ülerahvastatud põgenikelaagrites.

Euroopa Liit on kulutanud üle 90 miljoni euro Liibüa rannavalve väljaõppele ja varustusele, et nad peataks migrandivoolu.

Kõige enam tuli migrante üle Vahemere Euroopasse 2015–2018, tekitades Euroopas suure kriisi. Kriisi tipp oli aastail 2015–2016.

Euroopa Komisjoni teatel lõppes rändekriis 2019. Migrante saabub üle Vahemere seni, kuid mitte enami nii palju kui mõned aastad tagasi.

ÜRO andmetel tuli kriisi haripunktis 2015. aastal Euroopasse üle miljoni pagulase. Enim oli süürlasi, kes põgenesid oma kodumaalt kodusõja tõttu, järgnesid afgaanid ja iraaklased.

Migrandikriisi sümboliks sai kolmeaastane Süüria laps Aylan Kurdi, kelle surnukeha leiti 2. septembril 2015 Türgi Bodrumi rannalt. Laps oli koos oma vanematega paadis, millega üritati jõuda Kreeka Lesbose saarele, kuid paat läks ümber. Laps ja veel palju inimesi hukkusid.

2019. aastaks oli üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantide arv langenud 129 663 inimeseni.