Hispaaniasse reisijad vaadaku ette: randades on märgatud eluohtlikke meripõisi

Meripõis (Physalia physalis) elutseb enamasti troopilistes ja subtroopilistes vetes. Seda kutsutakse ka valemeduusiks ja Portugali sõjalaevukeseks, kuna see on väga kirev nagu keskaegsed Portugali sõjalaevad. Meripõis on tegelikult paljudest polüüpidest koosnev koloonia, kus igal loomal on eri ülesanne, kuid käitutakse nagu üks isend. Meripõied elavad tavaliselt ligi tuhandest isendist koosnevates rühmades.

Meripõis liigub vees tänu tuultele, hoovustele ja tõusudele-mõõnadele pikki vahemaid. Selle ujupõis toimib teatavat sorti purjena. Tugevad tuuled võivad tavaliselt avamerel nähtavaid meripõisi uhtuda ka randadesse. Ühe meripõie leidmine tähendab, et läheduses võib neid olla suurem hulk, ja üks rannale uhutud meripõis võib põhjustada terve ranna sulgemise.

Meripõite ujupõie all leidub hulgaliselt polüüpe, kelle küljes ripuvad mürgikapslitega varustatud kuni 30 meetrit pikad kombitsad. Inimesele tekitab mürk tugevat põletust ja valu ning halvimal juhul võib kokkupuude lõppeda teadvusekaotuse ja surmaga.

Kokkupuute kohale tekib kohe punetav turse, mille hoolikal uurimisel võib näha mitut mürgirakkude torkejälge. 24 tunniga kontaktikohas nahk kärbub ning paranemisel jääb arm.

Esmaabiks soovitab terviseameti mürgistusteabe keskus kokkupuutekohta loputada kiiresti mereveega ja eemaldada kõik meduusiosised. Vajadusel tuleb anda kannatanule valuvaigistit ning toimetada ta lähimasse EMOsse.