REPORTAAŽ ⟩ Tulevad parves ja järele jääb surnud maa! Pärnu kalur otsib abi paisuvale probleemile

Pärnu kalamees Roland Tomson kinnitab, et kuigi tema saarte kolleege pole aastaid keegi kuulanud, võivad nüüd inimesed seda enda silmaga näha. «Nüüd on see probleem siin linnatänavatel,» sõnab ta.

«Neid on vist ikka tuhandeid,» arvab Tomson ja loetleb laidusid, saari ja rannaalasid, mis suvel kormoranidest mustavad. «See fekaal, mis sealt tuleb, tõmbab puud ikka valgeks,» tõdeb Tomson. Mehe sõnul jääb laidudele koonduvatest kolooniatest maha täitsa surnud maa.

«Ta on ikka üsna ablas lind,» sõnab Tomson. «Kui lendu ei jaksa tõusta, oksendab välja ja tõuseb alles siis õhku,» kirjeldab ta. Kalamehe sõnul on kolooniate lähedustest püütud suurematel kaladel sageli vigastusi näha.

Massiline hävitamine pole vastuvõetav

Mingit kava, kuidas kormorane ohjata, aga pole. «Siin on räägitud küll, et mune pintseldada... See võiks tahatuppa jääda,» naerab Tomson. «Probleem on ju munejates,» lisab ta.

Kormoranide arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel viimased 40 aasta jooksul igal aastal keskmiselt 10 protsenti tõusnud. «Keegi ei julge ju vastutust võtta, et neid ohjama hakata. Ametnikud on ju üsna mugavad,» heidab Tomson ette.

Leelo Kukk Keskkonnaametist kinnitas Elu24le, et arvukuse piiramist praegu ei toimu. «Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava aruteludel jõuti arusaamisele, et kormoranide populatsiooni arvukuse vähendamiseks tuleks neid massiliselt hävitada,» selgitas ta. «Seda ei peetud vastuvõetavaks.»

«Kormoranide asustatud laidudel toimuv võib tavasilmale tunduda looduse hävitamisena, kuid tegelikult on praegune aeg seal üks loomulik etapp – kui kormoranid liiguvad teisele laiule, taastub sealne loodus taas,» kinnitas Kukk.