Koroonas vanaema pärast mures naine: puudu on lihtsalt üks hapnikumasin, pole ju palju palutud!

See kirjutab, et tema vanaema oli enne koroonasse haigestumist väga reibas ja õnnelik, kuid üks hetk ta enam ei söönud ega joonud. Sellele järgnes kohe käik perearsti juurde, analüüsid ja Covid-19 test. 

«Vastus Covid-positiivne. Kiirabi tuli järele, viidi haiglasse. Memme veel vastupanu ei osutanud ja sai asjades aru, et ta vajab ravi. Tilk, hapnikku, kopsukahjustus 25 protsenti, saturatsioon kõigub 80.»

Vanaema veetis mõne päeva haiglas ja seejärel viidi ta üle teise kliinikusse. «Olgu öeldud, et meiega oli personalil jutt, et läheb koju või teise haiglasse tingimusel, kui hapniku enam ei vaja. Kuid siiski viidi. Me olime pettunud, kuid siiski positiivsed, sest meil vedas ja saime talle käia akna peal lehvitamas.»

Naise sõnul ootas memm pikisilmi koju jõudmist. «See päev tuli. Meilegi ootamatult, sest tollele eelneval päeval oli hapnik 6 l/min ja saturatsioon 82. Mask võeti ära ja päeva oli ta haiglas jälgimisel, kuniks siis koju lubati. Ta oli peaaegu sama rõõmus kui siin pildil!»

Lähedased olid õnnelikud, et vanaema koju sai, kuid tervis ei olnud ikkagi kiita.

«Kodus lugedes haiglast saadud epikriisi, kus saturatsioon on toaõhuga 91, olime imestunud, et kas tõesti meie Memme on nii tubli ja tugev. Kahjuks mitte, sest kui ise mõõtsime, saime 77!! Saate aru, ilmselt mitte. Aga mis juhtub, kui aju ei saa hapnikku? Sellest vist ilmselt saate aru...»

Perearst käskis kiirelt kiirabisse helistada. «Silmad punnis brigaadil, et mis mõttes sellise satiga haiglast välja kirjutati. Kahju, et haigla ukse ees, kui vanaema üle anti, ei mõõdetud. Tagant järele on kõik targad! Nüüd juba reservuaariga mask ja hapnik 8 peal.»

Vanaemale oli haiglasse tagasi minek täielikult vastu tahtmist, sest ta lootis, et saab nüüd lõpuks koos lähedastega olla. 

«Ta lausa karjus ei. Kujutage ette ennast, kui teile tehakse midagi vastu tahtmist. See pilk, mis vaatas kiirabiautost maja poole, ei olnud see rõõmus vanaema pildil.»

Haiglasse naastes tehti naisele põhjalikumad uuringud ja analüüsid. «Kurvad uudised, kopsus kate, ületäitunud põis ja palju muud, mis vanale inimesele võivad tekkida. Endiselt reservuaariga mask, nüüd juba 3/4 kopsukahjustus (ilmselt ikka puudulikust hapnikust, mida talt ära võeti).»

Vanaema sai nüüd ka ravi peale ja kirjutati sisse teise haiglasse. «Ma ei taha teada, mida tema oma peaga mõtleb, et miks mind jälle solgutatakse siia-sinna-koju-siia-sinna. Personal ja meie oleme püüdnud talle olukorda selgitada, miks on haiglas olemine vajalik. Ainuke, mis on temal mõttes, on kodu.»

Nüüdseks vajab naine vaid hapnikuravi. «Siis on meil valik, kas ta läheb sinna samasse haiglasse, kus ta välja kirjutati ja mõni aeg hiljem jälle kiirabi minema viidi, või tuleb koju. Tema tahab koju, meie tahame, et ta tuleks koju, sest tõenäoliselt taastub äkki paremini, kuid on üks aga.»

Kahjuks ei ole perekonnal vajalikku hapnikumasinat. «Haiglate koostööpartnerid ei rendi, sest nõudlus on nii suur, haiglast ei saa. Tehakse valik, kas 50-aastane või 80+ aastane. Küsimusele, kaua inimene alla 80 saturatsiooniga elab, polegi vist vastust vaja...»

«AGA-l ja Hansa Medical pole kohe olemas masinaid ja tarneaeg on 4–6 nädalat. Haiglast tahetakse ta teise haiglasse saata selle nädala lõpuks. Seega on kiire! Väga kiire!»

Seega palubki perekond abi. Neil oleks kiiresti vaja hapnikukondensaatorit, mille pealevool on vähemalt 8 l/min. 

«Ma ei saa lasta lihtsalt olla sellel teemal, kui ma ehk ise saan selle jaoks midagi ära teha, et mu vanaema saaks elada veel koos meiega nii palju, kui talle seda veel antud on. Te kõik teeksite mis iganes oma kõige kallimate jaoks! Puudu on lihtsalt üks hapnikumasin. Pole ju palju palutud!»