INTERVJUU ⟩ Eesti visionäärid lõid muusikaplatvormi, mida on oodanud sellised maailmanimed nagu Paul McCartney või Noel Gallagher

Mis on Fairmus?

Fairmus on rahvusvaheline muusika voogedastusplatvorm, mis oma filosoofiaga asetub YouTube’i, Soundcloudi, Spotify ja Patreoni ühinemispunkti. YouTube’i kanalis saavad sisuloojad ise hallata oma materjali. Soundcloudi lävend muusika lisamiseks on ligipääsetavam, muusik saab hakkama ka ilma suure plaadifirmata. Spotify Premiumis saab kasutaja kuumakse eest kuulata piiramatult ja reklaamivabalt muusikat. Ning Patreoni kasutajad saavad oma käitumisega suunata rahalisi vahendeid sümpaatsele muusikule või kollektiivile.

Mille poolest erineb Fairmus teistest platvormidest?

Peamine erinevus on kasutaja kuutasu jaotus. Kui tavaliselt võetakse kasutaja püsimakse summalt platvormi haldustasud ja makstakse suurtele plaadifirmadele sadadesse miljonitesse ulatuvaid lepingutasusid, et nad staaride muusikat üldse suvatseksid voogedastusplatvormidele panna, siis meie usume ausasse ja õiglasse kohtlemisse.

Kui praegu reisib kasutaja püsimakse mistahes maailma nurgast ühte riiki kokku ja siis umbes 0,004–0,006 sendi kaupa kuulamise eest jaotatakse vahendusfirmade kaudu jälle autoritele ja loojatele tagasi, siis Fairmusiga on teisiti.

Meie võtame kasutaja seitsmeeurosest (lisandub käibemaks – toim) kuutasust 10 protsenti, lisaks veel arvestame maha Apple AppStore'i või Androidi Google Play tasud 15–30 protsenti, krediitkaardi vahendustasu 3 protsenti ja Eesti näitel Eesti Autorite Ühingu tariifi 12 protsenti ja kõik ülejäänud raha jaotame autorite vahel, keda kasutaja kuulas.

Näiteks, juhul kui keegi kuulab Fairmusi kaudu ainult ühte artisti terve kuu, saab artist umbes 3,50 eurot sellelt kasutajalt. Meie eesmärk on luua nii lokaalsel tasandil aga ka globaalselt kõikjal läbipaistev võimalus enda muusikat striimida, ilma et artistid peaksid suurte plaadifirmadega lepingut omama või oma muusikat tasuta inimestele kuulamiseks välja panema.

Meie erinevus on veel loo kuulamise pikkuse mõõtmine. Meil läheb kuulamiskord kirja alates esimesest sekundist, erinevalt teistest, kes loevad kuulamiskordi ja sedagi alates kolmekümnendast sekundist. Nende loogika muudab oluliselt vähem väärtuslikuks lood, mis on näiteks kümneminutilised, ja annavad majandusliku eelise muusikapaladele, mis on kaks ja pool minutit pikad. Meie arvates on iga sekund muusikat väärtuslik. Seda on küll keeruline kaardistada ja tasustada, aga võimalik ning vajalik.

Mis ajendas uut muusikaplatvormi looma?

Peamine ajend on 2020. aasta alguses tekkinud globaalne olukord, mis andis letaalse hoobi varem kehtinud seaduspärale, et salvestatud muusika aitas muusikutel kontsertidega ennast ära majandada.

Sai selgeks, et võib tekkida olukord, kus muusiku eelsalvestatud muusika on tema ainuke vara, investeering ja väärtus, mille ta on loonud ja millele saab toetuda. Ja anda see ilma igasuguse tasulootuseta suurtele voogedastusplatvormidele lihtsalt statistika jaoks tundus karjuvalt ebaõiglane ja ebavajalik.

Tasustamatus võib omakorda tekitada olukorra, et 70 protsenti maailmas hetkel salvestatavast muusikast ei jõua kunagi voogedastusse. Ühelgi bändil, kes müüb alla 2000 plaadi, ei ole majanduslikult kasulik olla voogedastusplatvormil, sest see sööb ära viimasegi plaadimüügi. Selliseid bände on maailmas üle 95 protsendi ja neil on lokaalsetest kuulajatest moodustuv 8 miljardi suurune kuulajaskond. Õige pea jõuame olukorda, kus igasugune füüsiliselt kandjalt muusika kuulamine muutub audiofiilide lustiks ning kogu muusika kolib voogedastusse. Selleks on vaja luua uus mängureeglistik, et muusika salvestamine ei muutuks ainult vähem kui ühe protsendi muusikaga tegelevate professionaalide tööks ning ülejäänud muusikutel pelgalt hobiks ja seda ka toetusrahade abil.

Kuidas on plaan jõuda artistide ja teenuse tarbijateni?

Artistideni jõudmine on veidi lihtsam, sest neid on selgelt vähem kui potentsiaalseid kuulajaid. Aga kuna meie meeskonnas, nii Eestis kui teistes riikides, avanevates töörühmades on muusikute osakaal umbes 50 protsenti, hakkab uutel turgudel lõngakera harutamine bänd bändi järel. Hetkel oleme otsustanud igas riigis Fairmusi platvormi ära tõlkida nende riigikeelde, kui sellest riigist on 500 ja enam plaati meie platvormile lisandunud. See on keskmisest aktiivsema muusikakuulaja korralik plaadiriiul, millest iga selle riigi liituja saab kultuurilise elamuse ning rõõmu ka mõne uue artisti avastamisest.

Loomulikult on teekond igal artistil oma kuulajateni jõuda tema enda käes. Seega meie eesmärk on luua maksimaalselt head tingimused artistidele, kes ei pea saladuses hoidma, et nende muusika kuulamine Fairmusi platvormil on mugav, jätkusuutlik ning sümmeetriliselt kasumlik. Artist saab oma muusika sinna üsna ammendavalt üles laadida, soovi korral isegi praktiliselt reaalajas, ning kuulajad saavad olla kindlad, et sentigi rohkem maksmata saavad nad oma lemmikartistidele anda ääretult positiivse emotsionaalse ning ka majandusliku toetusmüksu.

Mis on esimesed sammud, et teenusega turule tulla, ja mis turgude poole püüdlete?

Esimesed sammud on luua unistuste meeskond ning tehnoloogiline nn sõiduplaan. Tiimi loomine on olnud üks minu kui hobiantropoloogi suurimaid kirgesid, sest toimiva meeskonna puhul hakkavad paljud väljakutsed lahenema justkui iseenesest. Olen seda näinud Philly Joe’s puhul. Kui pealtnäha on selle jazz'i-klubi asutajatering väga erinevad inimesed (Marti Tärn, Joonas Oroperv ja Reigo Ahven – toim), siis just nende erinevuste pealt ongi võimalik koos midagi erakordset saavutada.

Fairmusi meeskond on samuti nagu justkui juhuslik päästeparvetäis inimesi reisile Marsile: Kristjan Ulst, Tõnis Kivisild, Juko-Mart Kõlar, Artur Salus, Marika Ahven, Mario Kartezi, Peter Põder ja mina. Koos on meil piisavalt palju ekspertiisi erinevatest valdkondadest ja kui me peaksime veel kampa saama ühe reaalse rahvusvahelise laienemise ehk skaleerimise kogemusega tippspetsialisti, peaks olema päästeparvest Star Treki laevukese meisterdamine ainult aja küsimus.

Aga järgmine loogiline ja prioriteetsem väljakutse on suhtlemine artistidega ning plaadifirmadega, kelle olemasolu sellel platvormil on möödapääsmatu. Õnneks on suur rõõm öelda, et üle 90 protsenti loojatest on olnud nõus liituma üsna väikese veenmisega. Seda enam, et meil on hetkel ainult tegevusplaan ette näidata ning võimalus tiimi tutvustada.

Siinkohal pean välja tooma Metsatöllu, Lauri Kadalipp Social Jazzi, Trad Attack!-i ja Genka, kes nägid esimestena puude taga metsa, saatsid meile kogu materjali ära ning maksid ära oma muusika platvormile lisamise ühekordse tasu, mis on 5 eurot loo või 40 eurot plaadi kohta. Protsess on olnud äge, lootustandev ning meile väga meeldib avastada muusikutega suheldes, et paljud mõtted resoneerivad mõlemal pool samal sagedusel. Paljudel juhtudel oleme poolintuitiivselt võtnud sihikule just need kitsaskohad, mis muusikutele, heliloojatele ja plaadifirmadele on ammu muret teinud, aga arusaadavatel põhjustel ei hakka iga artist oma platvormi ehitama. Selliselt aga saab igaüks oma positiivsel ja patsifistlikul viisil avaldada toetust mõttele, et muusika striimimises on vaja rakendada palju jõulisemalt ausa kohtlemise põhimõtteid.

Meil on väga hea meel olla oma Fairmusi maailmavallutusplaaniga ka selle kevade Prototronis (Eesti kaasrahastuse programm – toim), mis juba iseenesest on väga inspireeriv kompliment.

Eelmise kuu alguses alanud sõit on olnud justkui õppus, mis meenutab pea ees pesukuivatisse kukkumist. Aga õnneks pean ütlema, et toetavamat ja teineteist mõistvamat seltskonda, kui on Eesti start-up'i kogukond, annab otsida. See on peaaegu nagu muusikud, kes päris oma karjääri algusest kuni 50-aastaste tähelendude kulminatsioonini on kõik ikka justkui samast materjalist ning maadlevad samade väljakutsetega.

Isegi välimine ring ehk investorid on esimesel kohtumisel nii proaktiivsed, mõistvad ja heasüdamlikud, ent matšeetelikult ausad. Üllatav on see, et kuigi oleme sisenemas turule, kus on ees maailma suurimad haid, on meie tegemistes särtsu ja sära näinud nii digikultuuriaasta toimkond, Prototron ja hiljuti liitunud meie esimene tõeline start-up'i sektori tippettevõtjast investor.

Meie eesmärk on selle aasta teises kvartalis jõuda kasutatava avalikult levitatava mobiilirakenduseni. See sisaldab kõiki peamisi funktsioone, mida kasutajad selliselt eeldavad. Kataloogi ning ka kõikvõimalike lisalahenduste arendamine käib reaalajas suure hooga edasi. Selle aasta sügisel alustame oma kampaaniaga kõigepealt Soomes, kuid seejärel anname võimaluse artistidel hääletada jalgadega ning siirdume nendesse riikidesse, kus peaks muusika üleslaadimine maagilise 500 albumi piiri ületama.

Põnev on igal juhul küll!

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Reigo Ahven (@reigoahven)