ELU 25 ⟩ Askur Alas: «Joogid-autosse» Ratas – täiesti tavaline keskerakondlik meesreps (1)

Seesama ahnur, Jüri Ratas, raiskas peaministri kohal töötades kõiksugu kingitustele (enamasti parteikaaslastele), ooperikülastustele (koos poliitnõunike armeega – miks küll?), priiskavatele õhtusöökidele kalleimates restoranides (näiteks koos nelja poliitnõunikuga Pädaste mõisas 1280 eurot ehk 320 eurot per nägu), alkoholi autosse ostmisele (kulureal märge „joogid autosse“, tšekil kaks pudelit džinni) ja paljule muule täiesti süüdimatult hunniku maksumaksja raha.

Näiteks kahepäevane Saaremaa-visiit läks seetõttu maksma 12 000 eurot. Ekspeaminister Taavi Rõivase büroojuht kommenteeris seepeale, et tema ajal tehti isegi välisvisiite odavamalt.

Ekspeaminister Taavi Rõivase büroojuht kommenteeris seepeale, et tema ajal tehti isegi välisvisiite odavamalt.

Mäletate veel, kuidas pärast järjekordset skandaali ja leppimist EKRE, Keski ja Isamaa vahel saatis Ratas koalitsioonikaaslaste pealikele tordid? Muidugi maksumaksja raha eest.

Reps on köömnetükike Ratase varastamise kõrval

Riigikantselei tekitas lausa uue Ratase kulurea, mida ühelgi varasemal peaministril ei olnud. Rõhutan – seda lisaks valitsuse juhtimisega seotud protokollilistele kuludele ja lisaks ka peaministri enda esinduskuludele, mis lisanduvad tema palgale. Jah – lisaks kõigile nendele teistele esinduskuludele, sest neid kahtlasevõitu kulusid hakkas tekkima juba liiga palju.

Võib ju öelda, et ehk ei olnud Ratas detailideni kursis, kas mõni veinipudel või kringel läks tema enda esinduskulude, protokolliliste kulude või temale tekitatud uute esinduskulude realt. Aga suures pildis pidi ta sellega kursis olema ja üldpõhimõtted oma vastavatele töötajatele paika panema.

Reps oli õnneks sunnitud lahkuma, kuid see ei takistanud Ratasel hiljem väljendamast seisukohta, et riigi raha pisiriisujast võiks saada Eestile hea president. Naerukoht!

Selles kontekstis muutub mõistetavaks, miks Ratas möödunud aasta lõpus Mailis Repsi kaitseks ambrasuurile viskus. Repsi tegevus oli Ratase enda kõrval köömes! Mäletatavasti kasutas haridusminister Reps riigi autojuhti laste sõidutamiseks ja autot Horvaatia perereisiks, viis töölt kohvimasina koju ja tegi muid sigadusi. Juba siis tekkis paljudel ettevõtjatel küsimus – kui minister võib, siis äkki võin minagi? Teatavasti on ettevõtetel firma auto kasutamine erasõitudeks keelatud ja trahviga karistatav.

Reps oli õnneks sunnitud lahkuma, kuid see ei takistanud Ratasel hiljem väljendamast seisukohta, et riigi raha pisiriisujast võiks saada Eestile hea president. Naerukoht! Kuid naerma ei aja tõsiasi, et kui igas kauem arenenud poliitilise kultuuriga Euroopa riigis oleks Repsi-suguse karjäär läbi, siis meil juhtis ta äsja Keskerakonna poolt koalitsioonikõnelusi Reformierakonnaga ja väidetavalt olla tahtnud ka ise uuesti ministriks saada.

Ratas, mees nagu alkoreklaam

Õnneks oleme siiski nii palju arenenud, et päris vaiba alla seda kõike lükata ei saa, nagu juhtunuks vabalt veel kümmekond aastat tagasi. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees ütles, et tahab Jüri Ratase esimesel võimalusel vaibale kutsuda, et ta oma tööväliste ja ilmselt erahuvides tehtud kulutuste asjus aru annaks. Jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed, nagu ütles Ostap Bender.

Tõsi ta on, et summad pole laias plaanis suured, võiks öelda, et isegi mõttetud, kuid ministrid on riigi peaametnikud, juhid, kelle käitumine peaks teistele eeskujuks olema ja suunda seadma. Enda suhtumisega kujundavad paratamatult ka üldist käitumismustrit.

Kui kõik ase-peaametnikud sarnaselt käituksid (ja siis ka ettevõtjad seadustele ja eetikale käega lööksid), valitseks meil nõukaaja bardakk (segadus, kus keegi millegi eest ei vastuta), mitte ei areneks euroopalik nutikas riigike. Seda ei saa ega tohi lubada.

Seetõttu peaks riigikogu uue korruptsioonieelnõu sisuliselt läbi töötama, et õiglustunde ja eetika piire ületavad „joogid-autosse“ kuluarved (üks džinnimark sai selle tõttu nüüd kohatult palju tähelepanu, aga ärge erutuge, väidetavalt pole see midagi erilist) ja priiskavad parteilised õhtusöögid makstaks kinni nende poolt, kes seda kõike oma hüvanguks tarbivad. Seda jama ei pea ei mina ega sina kinni maksma. Ja ei Ratas ega Reps ei tohiks enam riigitüüri juurde pääseda.