LUGEJA FOTOD ⟩ Rabiverest sipelgate poolt vallutatud maja leidnud naine: see oli nagu õudusfilmis (1)

«See maja jäi meile täitsa juhuslikult ette, kui seiklesime sõbrannadega Rabivere kandis looduses. Arvan, et selle monstrumi ehitamiseks kulus sipelgatel oma viis-kuus aastat,» räägib naine põnevast leiust.

«Mind ennast hakkas huvitama, et kas sipelgate maailmas on üldse nii suured pesad normaalsed? Metsades on ju ka päris palju sipelgapesi, aga kõik need nii suureks ei kasva, kuigi metsas on tihtipeale ruumi rohkem,» tunnistab ta. «Põnev oli ka see, et see sipelgapesa ja -elu oli märgata ainult maja ühes pooles,» lisab naine.

Bioloogi, looduseuurija ja -fotograafi Urmas Tartese sõnul eksitab natuke selle pesa suuruse hindamist asjaolu, et see on ehitatud seina peale ja kõrvale. «Kuhila ruumala on väiksem, kui esmapilgul tundub,» ütleb ta.

«Tüüpiline kuklasepesa ulatub muidu umbes kaks kolmandikku maa alla ja kolmandik on maa peal. Siin on tõenäoliselt enamik pesakuhilast siiski maa peal, sest põrand on vahel,» selgitab Tartes.

Sisevaadetest tundub, et maja pole kasutatud vähemalt paarkümmend aastat. «Samas mingi niitmine ilmselt maja ümber on toimunud, sest võsa pole nagu maja läheduses kasvama hakanud. Kui võimalik, siis ma vaataks selle maja asukohta kaardil ja ennekõike metsaregistri kaardimaterjalil vaataks, mis on naabruses toimunud,» räägib looduseuurija. «Juhul, kui maja vahetus läheduses on toimunud lageraie, siis võib raie olnud selleks mõjuteguriks, mis pani raies paljaks raiutud pesa liikvele. Siis kolib korraga terve pesakond ja teeb taolise kuhja kiiresti, mõne aastaga. Raie järgi saaks pakkuda ka kolimise aega. Lähikonnas peab olema männimetsa, sest pesamaterjaliks on männiokkad, kuid kuklaste pesapuud on aga tüüpiliselt kuused,» selgitab ta.

«Teine variant on vähem tõenäoline, et mõni uus pulmalennust laia ilma lennanud kuklaseema on selle koha endale pesakohaks võttis. Hooned on neil siiski hädalahendus. Kuid kui hinnata üksikemast alguse saanud pesa varianti, siis suurusjärgus kümme aastat oleks piisav,» usub Tartes.

«Selliseid hästi suuri pesasid teevad ennekõike laanekuklased,» sõnab ta. «Sellist lihtsat valemit, et pesa kõrguse järgi öelda, kui kaua nad on ehitanud, ei ole. Sõltub, kui palju on pesas sipelgaid ja muid asju,» selgitab looduseuurija.

«See, et ta nüüd niimoodi majja on kolinud, on iseenesest päris huvitav. Nad tulevad majadesse küll ja teevad hoonetesse ka pesasid, aga tavaliselt teevad nad seda siis, kui metsas toitumisvõimalus ära kaob,» kinnitab mees. «Normaalselt nad majadesse siiski ei tule, aga kui maja on tühjaks jäänud, siis on ta tühjaks jäänud – kõikidele elamiseks võtta!»

Fotod varasemast ajast

«Hakkas silma tuttav maja. Urmas Tartes ei ole tõest kaugel, aga pesa on ilmselt veelgi vanem,» kirjutas teine lugeja Tanel. «Kaevasin oma ajajoonelt kaks pilti välja. Suuremas plaanis pesa on pildistatud 2018, lähemalt võetud aknalauaalune kuhi juba nii ammu nagu 2012. Siis oligi pesakuhi umbes aknalaiune, aastatega on kõvasti laienenud.»