Vene teadlased äratasid 30 000 aasta vanuse taime ellu

Sylene stenophylla

FOTO: SCANPIX

Vene teadlased leidsid Siberi igikeltsast jääaja orava peidupaiga, kuhu ta oli kogunud mitmesuguseid seemneid.

Vene teadlastemeeskonnal õnnestus jääs säilinud viljast ellu äratada terve taim, edastab foxnews.com.

Silene stenophylla on vanim taim, mida on suudetud uuesti kasvatada. Tegemist on viljaka taimega, sel on valged õied ja seemned paljunemiseks.

Teadlaste eksperiment näitas, et igijää on iidsete eluvormide hea säilituspaik.

«Meie arvates on tähtis jätkata igikeltsas leiduva uurimist, sest seal leidub ammu kadunud eluvorme,» selgitasid teadlased.

Venemaa teaduste akadeemia raku biofüüsika instituudi teadlase Svetlana Jašina sõnul on seemnest ellu äratatud taim üsna sarnane selle liigi tänapäeva esindajatega. Ka nüüdisajal kasvab Kirde-Siberis Silene stenophylla taimi.

«Tegemist on väga vastupidava taimega, mis kohaneb hästi. Loodame veelgi iidseid taimi ellu äratada,» lausus Jašina.

Vene teadlaste taime ellu äratamise projekt sai alguse, kui Kirde-Siberist Kolõma jõe äärest leiti tosin iidsete oravate kunagisi peidupaiku, milles olid jäässe külmunud seemned, tõrud ja viljad. Uuring näitas, et nende vanus on 30 000 – 32 000 aastat.

Kuna jäänused olid jää abil üksteise küljes tihkelt kinni, siis ei saanud vesi neid rikkuda ega hävitada. Teadlaste sõnul oli tegemist loodusliku sügavkülmikuga.

«Oravad kaevasid külmunud maasse peidikuid ja pesasid, mis on umbes jalgpallisuurused. Esmalt pandi taimi ja siis vooderdati veel ka karvadega. Tulemuseks oli hiljem küropank,» lausus uurija Stanislav Gubin, kes on aastaid Siberis oravate pesi ja peidupaiku uurinud.

Oravate peidukohad asuvad nüüdsest pinnasekihist 37 meetri sügavusel. Sealt leiti ka suurte imetajate luid, nagu mammuti, mastodoni, piisoni, hobuse ja hirve.

Gubini sõnul näitas uuring, et looduslik materjal säilib igikeltsas kümneid tuhandeid aastaid. Ta lisas, et taime elluäratamine oli esimene samm, avades võimaluse jääaja loomade elluäratamisele.

«Võimalik, et leiame ka jääaja orava jäänuse. Oravast võib aga kunagi jõuda mammutini,» oli vene teadlane optimistlik.

Jaapani teadlased uurivad Siberi samast piirkonnast leitud mammutijäänust. Gubin loodab, et venelased on siiski esimesed, kes leiavad igijääst kasutuskõlblikke loomakudesid.

«Meie riik, meil on siin eelisõigus,» netis venelane.

Siiani ei ole mitte kuskil siiski suudetud mammutit ega ühtegi muud jääaja looma kloonida.