Venemaa plaanib kosmonaudid Kuule saata

Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos teates seisab, et kosmonaudid teevad Kuu ümber lennu ning siis maandutakse selle taevakeha pinnale, edastab The Telegraph.

See missioon peaks aset leidma 2030. aastal.

Venemaa on ka varem teatanud plaanitavatest Kuu lendudest, kuid siiani ei ole kindlat aega määratud. Esmakordselt paljastati ka mehitatud Kuu lennu täpne daatum.

Venemaa-USA kosmosevõidujooksus võitis esimese võistluse Venemaa, kui kosmonaut Juri Gagarin 1961. aastal Maa ümber lennu tegi.

Kuid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin viisid täide USA presidendi John Kennedy unistuse astuda Kuu pinnale. Apollo 11 astronaudid maandusid Kuul 20. juulil 1969. aastal.

Nõukogude Liit loobus pärast seda oma Kuu programmist.

Venemaa kosmoseuurimine on pärast Nõukogude Liidu lagunemist läbi elanud mitu kriisi. Kosmonautide Kuule saatmisega loodetakse kosmoseprogramm uuesti käivitada.

Viimastel aastatel on Venemaa saanud mitmeid tagasilööke satelliidiprobleemide näol. Selle aasta jaanuaris kukkus alla Marsi uurimise sond Fobos Grunt. Probleemid ilmnesid juba kaks kuud varem, mil see kosmosesse lennutati.

Möödunud nädalal sai Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos veel ühe tagasilöögi, kui paljastus, et selle juht Vladimir Popovkin sattus töökohal kaklusse, saades peavigastuse.

Venemaa kosmonautikainstituudi liikme Juri Karatši arvates ei saa vaid ühe mehitatud Kuu lennuga Venemaa kosmonautika mainet taastada.

Karatši arvates tuleks Venemaal tegeleda hoopis Marsi lennu ettevalmistamisega, kuna siis kasutataks ressursse paremini. Marsi missioon nõuaks uute tehnoloogiate arendamist.

Lend Punasele planeedile ja sealt tagasi kestaks 450 päeva.

Nõukogude Liidul oli kaks Kuu programmi, mis lõpetati 1970. aastatel pärast Apollo 11 edukat missiooni. USA oli neist teadlik, kuid tunnistas seda alles 1990. aastatel.

Nüüdisajal teeb Venemaa koostööd mitmete riikidega Rahvusvahelise Kosmosejaama programmi raames.

Siiani on vaid Venemaa, USA ja Hiina teinud mehitatud kosmoselende.

Teadlaste arvates võib Kuul leiduda väärismetalle ning heelium-3, mis on haruldane isotoop.

Heelium-3 peetakse potentsiaalseks teise põlvkonna termotuumareaktori kütuseks.