Rasketel aegadel sünnib rohkem tüdrukuid

Rasketel aegadel sünnib rohkem tüdrukuid

FOTO: SCANPIX

USA New Yorgi ülikooli tehtud uuring näitas, et rasketel aegadel, nagu näiteks näljahädad, sünnib rohkem tüdrukuid.

Demograaf ja sotsioloog Shige Song uuris poiste ja tüdrukute sünde Hiinas 1959. – 1963. aasta suure näljaperioodi ajal, kirjutab Live Science.

Teadlase sõnul on poisid vanematele kulukamad kui tüdrukud. Loodus reguleerib, et keerulisel ajal liigselt ressursse ei raisataks.

«Investeerimine meessoost järglastesse on alati riskantsem. Kui olukord ei ole hea, siis on kergem üleval pidada tüdrukut, mitte poissi,» selgitas Song.

Selline teooria käidi välja juba 1970. aastatel. Songi sõnul saavad meessoost järglased teoreetiliselt väga palju järglasi saada ning geene edasi anda. Kui aga meessoost järglased ei saa lapsi, siis on vanemate suur investeering luhta läinud.

Naissoost järglased on keerulises olukorras aga kindlam investeering, kuna nad ei nõua nii palju ressursse kui meessoost järglased.

«Naissoost järglased saavad ikka paar last, kuid neil puudub võimalus saada sama palju järglasi kui mehed teoreetiliselt saada võiks. Naissoost järglased on vanemate jaoks seega stabiilsem, kuid samas mitte nii kasulik investeering geenide edasi andjana,» selgitas Song.

Ta lisas, et headel aegadel on lihtsam investeerida poistesse, halbadel aegadel aga tüdrukutesse.

Song tõi näite ka loomariigist. Piisonikarja sünnib siis, kui vett ja süüa on palju, rohkem isaseid isendeid.

Maailmas sünnib keskmiselt iga 106 poisi kohta 100 tüdrukut. Poisse sünnib rohkem, kuna nende eluiga võib lühem olla ning mehi hukub naistest rohkem.

Song kasutas oma uuringus Hiina riikliku pereplaneerimise komisjoni andmeid. Ta märkas, et poliitiliselt ja majanduslikult keerukal ajal, mil Hiinas toimus sunniviisiline kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, sündis tüdrukuid rohkem.

Samal ajal laastas riiki nälg, mille tõttu hukkus kümneid tuhandeid.

Nälg mõjutas Hiina riigi iga tahku ja tegemist oleks olnud nagu riigipoolse eksperimendiga, mis juhtub siis, kui rahvas ootamatult toiduta jääb.

Tulemused olid silmanähtavad. Sooline tasakaal muutus märgatavalt.

Kui 1960. aasta aprillis sündis iga 108 poisi kohta 100 tüdrukut, siis 1963. aastal olid vastavad arvud 104 ja 100.

Kui nälg hakkas 1963. aastal lõpuks järele andma, hakkas sooline tasakaal stabiliseeruma.

Kuna 1960. aastate alguses ei olnud Hiinas veel ultraheli võimalust, siis ei saanud naised soopõhist aborti teha lasta. Selle tõttu ei olnud muutused soolises tasakaalus teadlikult tekitatud.

Teadlaste sõnul võib nälja-aegadel toimuda looduse poolt käivitatud valikuline viljastamine. See tähendab, et munarakke viljastatakse enam X-kromosoomi spermatosoidiga, saades tüdruku.

Samuti võib näljaaegadel ette tulla rohkem meessoost loodetega nurisünnitusi. See tähendab, et rasestumiste arv võib jääda samaks, kuid elussündide arv langeb.