Meie kodugalaktikas Linnuteel võib olla miljardeid super-Maasid ehk Maast natuke suuremaid kiviplaneete.
Linnuteel võib olla miljardeid super-Maasid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. märts 2012, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvatakse, et neil super-Maadel võib leiduda vett, kirjutab Helsingin Sanomat.
Euroopa Lõunaobservatooriumi (European Southern. Observatory – ESO) uurijate uus uuring põhineb 102 lõunataevas asuva punase kääbustähe vaatlustel. Abivahendina kasutati Tšiili La Silla observatooriumi teleskoobile kinnitatud HARPSi ehk High Accuracy Radial velocity Planet Searcher spektograafi.
Eksoplaneete jahtiv Kepleri kosmoseteleskoop on siiani leidnud 2326 meie päikesesüsteemi välist planeeti, milles 680 on super-Maad.
Astronoomide uute arvutuste järgi peaks iga teise punase kääbuse ümber tiirlema üks super-Maa.
Väikesed ja tuhmid punaste kääbustena tuntud tähed on kosmoses üsna levinud.
«Linnuteel on 160 miljardit punast kääbust ja 40 protsendil neist on oma super-Maa. Sellest saab järeldada, et meie galaktikas võib olla miljardeid super-Maasid,» selgitas ESO teadlane Xavier Bonfils.
Punased kääbused on Päikesest väiksemad ja jahedamad, kuid kui planeet tiirleb sellele küllalt lähedal, võib elu planeedil võimalik olla.
Kuid punased kääbused ei ole siiski nii ohutud, kui esmapilgul paista võib. Neil tähtedel leiavad aset võimsad pursked, millest jõuab lähedalasuvatele planeetidele ohtlikus koguses ultraviolettkiirgust.
Elu neil super-Maadel võib olla võimalik, kuid ei pruugi.
ESO HARPS uurimisrühm teatas selle aasta alguses, et avastas Maa välise elu jaoks sobiva planeedi. See planeet kannab nimetust Gliese 667Cc ning see tiirleb oma tähe ümber sellisel kaugusel, et teadlaste arvates on sellel vee leidumine üsna tõenäoline.