Venemaalt Siberist leitud mammutipoeg andis teadlastele uut informatsiooni mammutite silma- ja karvavärvi kohta.
Siberist leitud mammut on heledakarvaline
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. aprill 2012, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hästi säilinud mammutipoeg, kellele teadlased andsid nimeks Yuka, suri 3 – 4-aastasena, edastab The Telegraph.
Mammutilt avastatud vigastused lubavad oletada, et esialgu võis ta olla lõvi saak, kuid hiljem langes inimeste saagiks.
See on esimene kindel tõend, et mammutitel ja inimestel oli kokkupuuteid.
Teadlaste sõnul oli see mammut oma jäises hauas rohkem kui 10 000 aastat. Külmas olemine aitas teda ideaalselt säilitada, kaasa arvatud ka ta vigastusi.
USA Maintoba ülikooli evolutsioonifüsioloogi Kevin Campbelli sõnul üllatas selle mammuti juures kõige rohkem ta maasikablond karvkate.
Kõik varem leitud mammutid on olnud tumedate karvadega. Alles 2006. aastal tehtud geeniuuringut käidi välja, et mammutite seas võis olla ka heledakarvalisi.
Mammutipoja Yuka abil uuritakse nüüd, kuidas mammutite populatsioonis silma- ja nahavärv jaguneda võis.
Eksperdid tõstsid esile ka mammuti vigastusi, mis viitavad, et esialgu tappis ta mõni kiskja. Hiljem aga varastasid mammuti jäänused inimesed.
Noorel Yukal on jalaluumurd ja sügavad lihahaavad, samuti varasematest rünnakutest pärit vigastusi.
Lisaks lõvi küünejälgedele leiti ka lõikamisjälgi, mis võidi teha inimeste poolt, kui nad mammutilt liha lõikasid.
«Kõik näitavad, et Yuka võitles oma elu eest mingi suure kiskjaga, võimalik, et lõviga. Huvitav asjaolu on see, et siis võisid sekkuda inimesed, kes mammuti lõvilt varastasid,» lisas Michigani ülikooli teadlane Daniel Fisher.
Mammutijäänused leidsid Siberist seiklejad, hiljem jõudis see teadlaste kätte.