Küüslaugujäätist saab Postipoisis nautida märtsi lõpuni

, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüslaugujäätis.
Küüslaugujäätis. Foto: Urmas Luik

Üleeile käis trahteris Postipoiss külas küüslaugurestoran Balthasar kui A&G Toitlustuse ASi vanim restoran oma majabändi duo Pizzicatoga. Loomulikult päädis vanema venna külaskäik kuuekäigulise piduliku õhtusöögiga, millele lisas vürtsi Altia Eesti Masi veinidega.


Et külaskäigust saaks osa rohkem inimesi, kui ühele õhtusöögile mahub, jäävad Balthasari peakoka Sergei Trunovi retsepti ja näpunäidete järgi valmistatud põhilised küüslauguroad Postipoisi menüüsse märtsi lõpuni.



Gurmee-õhtusöögi kuningas oli loomulikult küüslauk, mida Postipoisi juhataja Meeri Froši sõnutsi kulus kuue käigu valmistamiseks iga inimese kohta 200 grammi. Ja need, kes varem küüslaugusse umbusuga suhtunud, veendusid, et küüslauk sobib ülihästi nii liha, krevettide kui jäätisega.



Pidulikul õhtusöögil pakutust jääb märtsi lõpuni Postipoisi menüüsse koorene kartuli-küüslaugupüreesupp suitsujuustu ja küüslaugu-crostini’ga ehk maakeeli praetud küüslaugusaiadega. Supp on Vene köögile omaselt toitev ja kõva konkurent hästi valmistatud Prantsuse sibulasupile.



Praena saab trahteris proovida küüslaugu sobivust nii lamba- kui kanalihaga. Enne kui lammast polnud maitsnud, tundus juustutäidisega kanafilee mõnus, aga kui tallekarreed, mis rosmariiniga marineeritud ja millest peale küüslugu lõhna vürtsikat rosmariini aroomi levis, juba proovitud sai, kahvatus kanafilee. Hästimaitsestatud lambaliha magushapu kirsikastme ning küüslauguubadega tundus olevat õhtusöögi tipp, aga põnevusega oodatud üllatus, mis saabus desserdina küüslaugujäätise kujul, oli kui kroonijuveel.



Üsna tagasihoidliku jäätisesõbrana lähenesin küüslaugujäätisele umbusklikult. Aga maitsebukett, mida pakkus küüslaugujäätis passionikaramelli, sulatatud šokolaadi, maasikate ja sinna juurde kuuluva Tarapaca Late Harvesti veiniga, oli lausa vaimustav – meisterkoka tõeline meistriteos, mis samuti jääb trahteri menüüsse pärnakatele mõneks ajaks proovida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles