Lumerõngarada ootab lustima

Eile ennelõunal lustisid Valgehobusemäe lumerõngarajal ja lumelauamäel Paide gümnaasiumi kümnendad klassid õpetajate Ülle Rohtma ja Lorina Kukega.

Üksteise järel tuhisesid mööda lumerõngaraja kõverikku alla ja silla alt läbi Kätlin Kukk, Maarja Abner ja Ege Jüris. «Väga äge!» ütles Kätlin. «Punased on kiiremad kui sinised, kurvis võtab hea hoo sisse.»

«Kõige parem tunne on, kui kiirus hakkab suurenema ja tuleb kõrge servaga kurv,» sõnas Maarja. «Silla all on kõhe, et nüüd lähen peaga vastu, aga sild on ju palju kõrgem,» lisas Ege.

See polnud Kätlinil, Maarjal ja Egel esimene lumerõngakogemus, varem on nad Otepääl sõitmas käinud.

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse projektijuht Kalju Kertsmik jälgis noorte sõite hoolega. Eelmise reede õhtul käis Aare Tamme, kümne aasta kogemusega lumerõngaraja ehitaja ja talispordispetsialist Eestis, oma Valgehobusemäele kujundatud raja üle, nii et laupäeval võis keskus rõngaid laenutama hakata.

«Ohutus ja veel kord ohutus, oli Tamme sõnum meile,» lausus Kertsmik. «Nii nelja-aastasel lapsel kui ka 70aastasel taadil ja sajakilostelgi peab olema ohutu siin sõita.»

Kertsmik märkis, et 200 meetri pikkuse rajarenni sättimisele ja trajektoori ohutuks kujundamisele kulub kindlasti nädal. «Nägin nüüd ohukohad ära ja õhtul hakkab rajatraktor uuesti kurvi serva siluma,» ütles ta.

Kanadast toodud lumerõngastega koos pidi tulema ka lift, mida praegu veel pole, nii et lumerõngad jääb endal nööri otsas üles vedada. «Lifti küll pole, aga tahtsime ikka hooaega avada,» ütles Kertsmik. «Nüüd on lumelauduritel oma, kelgutajatel oma ja lumerõngal oma mägi – keegi kellegagi kokku ei põrka.»

Kertsmik lisas, et kunstlumekattega mäenõlvad kestavad kindlasti aprilli alguseni.