Ekssõdurite õigusi kaitsev organisatsioon Adefdromil süüdistab Prantsuse Võõrleegionit süstemaatilises inimõiguste rikkumises ja vägivallas
Ekssõdurite organisatsioon süüdistab Võõrleegionit vägivallas (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. veebruar 2009, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetiväljaanne Rue89 avaldas eile fotosid, mis väidetavalt on tehtud Võõrleegioni väljaõppelaagris, edastab AFP.
Fotodel on näha sõdureid mudas roomamas, ülekehad paljad. Ühel fotol on aga näha kõrgemat ohvitseri, kes piits käes vaatab sõdureid üle, kuid samal ajal joob ka õlut.
Selle kuu alguses avaldas Adefdromil raporti, mis põhineb Võõrleegionis teeninud sõdurite ütlustel.
Raportis seisab, et Võõrleegionis rikutakse pidevalt inimõigusi ning sõdureid ähvardatakse ning nende peal kasutatakse vägivalda.
Võõrleegioni brigaadikindrali Pichot de Champfleury sõnul on süüdistused ebamäärased ja ekslikud.
«Võõrleegion on osa maaväest. Me peame kinni kehtestatud seadustest ja ettekirjutustest,» selgitas Champfleury.
Kõik Adefdromi liikmed on erusõdurid. See organisatsioon rõhutas, et kaitseb sõdureid, mitte ei ole sõjaväe vastu.
95 protsenti Prantsuse Võõrleegioni ridadesse kuulujatest on välismaalased ning neil ei ole Prantsusmaa elamis- ega tööluba. Vaid seotus Võõrleegioniga annab neile loa Prantsusmaal olla. Enamik leegioniga liitujatest teeb seda valenime all.
Võõrleegioniga lepingu sõlminud isik saab Prantsusmaal elamise õiguse, kuid leegion tõendab tema vajalikkust.
Väidetavalt pressib Võõrleegion sellega liituda soovijatelt välja suuri summasid elamisloa eest ning sunnib kasutama valenime.
Adefdromi arvates peaks Võõrleegion käituma nagu tavapärased töökohad ning hankima sõduritele Prantsusmaa elamisloa.
Prantsuse Võõrleegion on 1831. aastal asutatud Prantsuse sõjaväe üksus, kuhu võetakse palgasõduriks vabatahtlikke sõltumata nende kodakondsusest. Koosneb üheksast rügemendist ja ühest eraldiseisvast allüksusest, peakorter asub Prantsusmaal Aubagne'is.
Moto Legio patria nostra (ladina keeles «leegion on meie kodumaa»), mitteametlik Marche ou crève (prantsuse keeles «marsi või kärva»). Ametlik marss «Le Boudin» (Verivorst). Juht brigaadikindral Louis Pichot de Champfleury.
Võõrleegion asutati eeskätt Prantsuse koloniaalvalduste kaitseks, andmaks võimalusi värvata armeesse ka mitteprantslasi. Kaudne eesmärk oli eemaldada ühiskonnast potentsiaalsed mässajad ja tülitekitajad. Algne asukoht oli Alžeeria.