Madagaskarilt leiti end ise hävitav palmiliik

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madagaskarilt leiti uus, end ise hävitav palmiliik
Madagaskarilt leiti uus, end ise hävitav palmiliik Foto: AP / Scanpix

Botaanikud leidsid India ookeanis asuvalt Madagaskari saarelt uue puuliigi.

Teadlaste sõnul on see end ise hävitav palmiliik, mis õitseb 100 aasta jooksul ainult üks kord ja siis sureb, edastab Yahoo news.

«See on märkimisväärne. Teda ei ole eriti võimalik teistest palmiliikidest eristada, kuigi ta õitseb ainult üks kord 100 aasta jooksul,» lausus botaanik Mijoro Rakotoarinivo.

Rakotoarinivo jätkas, et välimuselt meenutab selle palmi õis asparaagust või seda, nagu palmi tipust oleks jõulukuusk hakanud välja kasvama.

Palmi uurinute sõnul eritab õis nektarit, mis suurel hulgal putukaid ja linde ligi meelitab.

«Kuid pärast õitsemist ja viljade kandmist on puu nii ära kurnatud, et paari kuuga sureb,» lisas puud uurinud botaanikute juht John Dransfield.

Ta selgitas, et nende palmide elutsükkel on ülejäänud palmiliikidega võrreldes erinev.

Teadlaste sõnul kasvab see palm ligi 20 meetri kõrguseks ja tal on 4,8 meetrised lehed.

Uus puuliik leiti Loode-Madagaskarilt hõreda inimasustusega piirkonnast. Kohalike elanike sõnul tunnevad nad seda puud, kuid möödunud aastal nägid esmakordselt seda õitsemas.

Maailmas suuruselt neljandat saart Madagaskarit tuntakse tema ebatavalise floora ja fauna tõttu. Sellel saarel leidub 12 000 liiki, mida mujal maailmas ei esine.

Teadlased murdsid pead ka selle üle, kuidas see palmiliik Madagaskarile sai. Sellel palmil leiti sarnasusi Aasia päritolu Chuniophoeniceae palmidega, kuid nende levikuala asub rohkem kui 5900 kilomeetri kaugusel.

Botaanikute arvates on see end ise hävitav palmiliik jäänud Madagaskarile alates sellest ajast, mil see saar 80 miljonit aastat tagasi tänapäeva India küljest eraldus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles