13. ja reede - kas tõesti ebaõnne päev?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
13. ja reede - kas tõesti ebaõnne päev?
13. ja reede - kas tõesti ebaõnne päev? Foto: SCANPIX

Täna on 13. ja reede ning sellise kuupäeva ja reede kokku langemist peetakse halvaks endeks.

Väidetavalt on see nii olnud juba sajandeid, kuid kust see täpselt alguse sai, ei ole teada, edastab tiede.fi.

13. ja reede kohta käivaid teooriaid on mitmeid.

Sellist kombinatsiooni on mainitud näiteks piiblis ja viikingite mütoloogias. Viikingitel on lugu, milles jumal Odin kutsus 12 sõpra õhtusöögile ja kontvõõrana saabus kohale tülijumal Loki. Pidu muutus arveteõiendamiseks.

Tekkinud kakluses hukkus rõõmujumal Balder ning alates sellest olevat numbrit 13 hakatud halva õnnega seostama.

Kuid 13. ja reedet seostatakse ka 705 aasta taguste sündmustega, kui Prantsuse kuningas Philppe IV andis 13. oktoobril 1307. aastal vangistada templirüütlid ja nende juhi Jacques de Molay. 1307. aasta 13. oktoober oli reede.

USA teadlane Nathaniel Lachenmeyer käis välja uue teooria, mis vabastab templirüütlid 13. kuupäeva ja reedega seotusest.

Lachenmeyeri sõnul hakati 13. ja reede kombinatsiooni ebaõnnega seostama alles 20. sajandi alguses. Siis hakati otsima ka seoseid varasemast ajaloost.

Ameeriklase sõnul käivitas selle USA kirjaniku Thomas Lawsoni 1907. aastal ilmunud romaan «Friday the Thirtheen», milles hulljulge maakler tekitab börsil paanika.

Lawsoni romaanist sai bestseller ning meedia sai sellest teosest idee seostada 13. ja reede ebaõnnega.

Lachenmeyeri sõnul satuti selle meedia poolt peale sunnitud idee mõju alla ning levima hakkas 13. ja reedega seostatav ebausk. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles