Uus Maailm asustati kolme sisserändajate laine poolt

Enamik tänapäeva põlisameeriklasi pärineb ühest migrantide grupist, kes jõudsid Aasiast Alaskale 15 000 või rohkem aastat tagasi, edastab BBC.

Varasemate uuringute toel arvati, et Põhja-ja Lõuna-Ameerika asustati ühe suure sisserändajate laine poolt.

«Aastaid püüti kindlaks teha, kas Põhja-Ameerikasse tuldi Aasiast ja Siberist ühe või mitme lainena. Meie uuring kinnitas, et põlisameeriklased ei pärine ühest immigrantide grupist,» lausus Briti University College London (UCL) teadlane Andres Ruiz-Linares.

Teadlased analüüsisid 52 põlisameeriklase ja 17 Siberis elava põlisrahva esindaja DNAd. Uuriti nende kahe grupi geneetilist sarnasusi ja erinevusi.

Uuring näitas, et kui esimene immigrantide laine ulatus nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikasse, siis teine ja kolmas laine jõudsid vaid Põhja-Ameerikasse.

Uurijad selgitasid, et kaks hilisemat sisserändajate lainet segunesid seal juba esimese lainena saabunutega.

«Põhja-ja Lõuna-Ameerika põliselanike juures on võimalik eristada kolm erinevat sisserändamise lainet. Esimene laine jagunes mõlema Ameerika vahel, ülejäänud kaks jõudsid Kanada eskimote aladele ning USA keskossa,» selgitas Harvardi meditsiinikooli uurija David Reich.

Mitokondriaalse DNA uuring kinnitas teooriat, mille kohaselt esimesed Põhja-Ameerika ja hiljem Lõuna-Ameerika asustanud inimesed jõudsid Siberist üle Beringi maakitsuse Alaskale.

Looduslik «sild» Siberi ja Alaska vahel tekkis viimasel jääajal, lubades liikuda kahe kontinendi vahel.

Uurijate sõnul liikusid esimese lainega tulnud Alaskalt edasi lõuna suunas mööda rannikut. Lõunapoole liikudes jäi osa gruppe teele, muutudes seal põliselanikeks.

Pärast esimest sisserändamise lainet Lõuna-Ameerikasse pidama jäänute geneetika enam kuigivõrd ei muutunud, sest uusi sisserändajaid peale ei tulnud.

Uued segunemised tulid alles siis, kui Põhja-ja Lõuna-Ameerikasse jõudsid eurooplastest sisserändajad ning sinna toodi Aafrika põliselanikke orjadeks.