Pariisis on ikka tunda 100 aasta tagust raadiumihullust

Prantsusmaa radioaktiivsete jäätmete agentuur ANDRA on Prantsusmaal ja Pariisis teinud kindlaks 130 paika, kus olev raadium võib tervisele ohtlik olla. Raadiumijäänuseid kogutakse kokku ning saadetakse sellesse agentuuri hoidlatesse ladustamisele

FOTO: SCANPIX

Prantsusmaa pealinnas Pariisis on ikka tunda möödunud aegade raadiumihullust.

19. ja 20. sajandi vahetus oli Prantsusmaal nii-öelda kuldajastu, sel ajal ehitati näiteks Eiffeli torn, edastab AFP.

Kuid mitte kõik tollal valminud ehitised ja mälestusmärgid ei sellise hea mainega nagu see torn.

20. sajandi alguses tekkis Prantsusmaal ja ka Pariisis sõna otseses mõttes raadiumi hullus. Seda ainet leidub siiani majadest ja aedadest.

Prantslastel tekkis massiline raadiumihuvi  pärast seda, kui Poola päritolu teadlane Marie Skłodowska-Curie ja ta prantslasest abikaasa Pierre Curie selle 1898. aastal avastasid.

Prantsusmaal hakati helendavat raadiumit panema igale poole, näiteks äratuskellade numbrilauale, huulepulkadesse ja isegi purskkaevudesse.

Pärast seda, kui Curie näitas, et raadium hävitab vähirakke, arvati et sel ainel on tervendav mõju. Seda hakati lisama ka kreemidesse ja ravimitesse, nagu näiteks köhasiirupisse.

Tegelikkuses reageerisid haiged rakud raadiumile kiiremini kui terved, kuid teadlased ei teadnud seda.

Marie Skłodowska-Curie suri 66-aastasena vähki, mille tekitas pikaajaline raadiumiga tegelemine.

Prantsusmaa radioaktiivsete jäätmete agentuur ANDRA on Prantsusmaal ja Pariisis teinud kindlaks 130 paika, kus olev raadium võib tervisele ohtlik olla. Raadiumijäänuseid kogutakse kokku ning saadetakse sellesse agentuuri hoidlatesse ladustamisele.

Raadium on element järjekorranumbriga 88. Omadustelt on raadium leelismuldmetall.

Kõik raadiumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on raadium 226, mille poolestusaeg on 1600 aastat. Looduses esinevad ka isotoobid massiarvudega 223, 224 ja 228.