Video: kuulsad kaksikutest anorektikud hukkusid koos põlengus

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Clare ja Rachel Wallmeyer
Clare ja Rachel Wallmeyer Foto: Youtube

Austraalias Melbourne´i lähedal Geelongis elanud kuulsad anorektikutest  identsed kaksikud hukkusid tulekahjus.

Clare ja Rachel Wallmeyer olid 42-aastased, edastab Daily Mail.

Esimene õde hukkus sündmuskohal, teine suri põletushaavadesse haiglas.

Wallmeyeri õed esinesid mitmeid kordi Austraalia televisioonis, kus nad rääkisid anoreksiast ning oma elust anorektikutena. Nende «elavate skelettide» pärast olid mures nende vanemad, sotsiaaltöötajad ja ka politsei.

Ühes intervjuus paljastasid õed, et neil ei ole kunagi poiss-sõpra olnud ning nad ei ole kunagi töötanud.

Nende suurimaks sooviks oli surra koos.

Geelongi krimiuurijate sõnul ei ole naiste surmaga seotud midagi kuritegelikku, vaid nad hukkusid õnnetuses.

Samas on aastate tagant teada, et õed püüdsid enesetappu teha ning ka üksteist tappa.

Rachel Wallmeyerile esitati süüdistus tapmiskatses pärast seda, kui ta ründas oma õde Clare`i ning püüdis ta ära kägistada. Hiljem vabastati Rachel süüdistusest.

Asjatundjate sõnul oli nende kahe naise elu üsna piiripealne. Kaaluti isegi nende vangistamist, et neid sundsööta enne kui nad end surnuks näljutavad.

Clare Wallmeyer jäi politseile vahele pisivargustega ning ta oli mõnda aega trellide taga. Ka Rachelö Wallmeyer tekitas politseile probleeme, kuna ta tabati rooli tagant narkouimas. Talle määrati 21 kuu pikkune tingimisi karistus.

Naised olid õppinud meditsiini ja füüsikat. Nad olid pikamaajooksust sõltuvuses.

Õdede Wallmeyerite probleem sai alguse 20. eluaastatel. Arstlik kontroll näitas, et anoreksia tõttu on nende luustruktuur nagu 70 – 100-aastastel naistel. Pikamaa jooksjatena tekkisid neil jalaluudesse mõrad.

1996. aastal pandi Rachel Melbourne´i psühhiaatriahaiglasse ravile ja kaksikõde läks temaga sinna vabatahtlikult kaasa.

Õed ütlesid ühes intervjuus, et anoreksiat ei saa mõista need, kes ei ole ise selle käes vaevelnud.

Õdede vanemad Bob ja Moya Wallmeyeri sõnul püüdsid nad tütreid aidata, kuid see ei olnud võimalik.

Elu lõpuaastatel tunnistasid anorektikud, et nad praktiliselt ei söö mitte midagi. Ainus, mis neile veel maitses, oli arbuus. Samuti tarbisid nad vahel kohvi ja dieet Coca-Colat. Samuti kasutasid naised vahel kõhulahtisteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles