Sohvasurfamine: viie miljoni liikmega üleilmne reisiklubi

Sohvasurfajad.

FOTO: Peeter Langovits

Peagi viie miljoni kasutaja piiri ületaval couchsurfing’ul oli eilse seisuga Eestis 5449 liiget, kellest pealinnas Tallinnas elab 3078 surfajat.


Tartus on portaalil pea poolteist tuhat kasutajat ning Pärnumaal ja Viljandimaal mõned kümned üle saja. Mujal Eestis jääb liikmete arv paari­kümne kanti, kuigi üle-eestiline katvus on tagatud.

Couchsurfing International Inc muutis aasta eest ka omandivormi, muutudes mittetulundusühingust äriettevõtteks. Seepeale sai portaal ka oma esimese suurema (7,6 miljonit dollarit ehk 5,9 miljonit eurot) investeeringu. Uue, 15 miljoni dollari (11,7 miljoni euro) suuruse rahasüsti tegid investorid portaali arendamiseks aga kuu aega tagasi.

Couchsurfingu portaalis ei ole reklaami, raha teenib haldusfirma isiku tuvastamise teenust pakkudes – kasutajatel on turvalisuse kaalutlustel võimalik teistele surfajatele nii märku anda, et nad on ikka need, kellena end esitlevad. Couchsurfingu võrgustiku kõikide sisuvõimaluste kasutamine on aga tasuta.

1999. aastal asutaja praktilisest vajadusest leida endale kiiresti ja soodne öömaja Islandil inspireeritud portaaliga toimib senini paralleelselt ka teisi süsteeme.

1992. aastal loodud Hospexist välja kasvanud Hospitality Club (hospitalityclub.org, 328 000 kasutajat) kaotab aga liikmeid, sest erinevalt Couchsurfingust seda süsteemi ei arendata ega mugavdata.

Couchsurfinguga sarnast üleilmset populaarsust pole suutnud veel tagada ka sellised külalislahkust pakkuvad alternatiivsed keskkonnad nagu globalfreeloaders.com, tripping.com või bewelcome.org ega ka tasu eest kodumajutust pakkuvad zotel.com, wimdu.com või airbnb.com.