Ivo Nikkolo 15

Ivo Nikkolo koos kunstiakadeemia moeõppejõu Jüri Siimu ning toona moeringkondades Silueti mannekeeni ja Stiili asutajana tuntud Kirke Aroniga loob 1994. aastal Ivo Nikkolo rõivamärgi. Tagasihoidlik Nikkolo tõrgub algul oma nime kasutamast, ent lõpuks nõustub. Moekunsti müümiseks ju ideaalse kõlaga nimi.

Samal aastal avatakse esimene Ivo Nikkolo esinduspood Tallinnas Suur-Karja tänaval.

Ivo Nikkolo on Eestis esimene, kes hakkab oma nimesildiga rõivaid läände müüma. 1996–98 avatakse järjest esinduskauplusi ja trügitakse kaubamajadesse teiste tuntud Euroopa rõivamärkide kõrvale – Helsingis, Stockholmis, Peterburis. Jupp aega enne seda nimetab Soome elustiili- ja moeajakiri Gloria Nikkolot Tallinna Armaniks. Põhjamaade naistele tema klassikaline, ent põneva kangavaliku ja väikeste moeviguritega rõivakunst istub. Praegugi on märgil poed Helsingis, Riias, Vilniuses. Moskvalannad saavad Nikkolot Montoni poest.

Ivo Nikkolo saab parima Eesti moekunstniku auhinna Kuldnõela 1997. aastal, praegune peadisainer Eve Hanson 2005. Tema ühines firmaga kaks aastat varem.

Suure hõlma alla

2006. aastal müüb Ivo Nikkolo oma rõivamärgi Baltikale, et veelgi laieneda ja austajaid leida. Tehingu hind jääb osaliste teada. Riburada lisanduvad kollektsiooni kingad, kotid, ehted. Ka Piret Hirve ja Eve Margus-Villemsi autoriehtekollektsioon, mis on spetsiaalselt kaubamärgile loodud.

Nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada teha ka tõelist moekunsti, tuues 2007. aastal koos Eve Hansoniga rahva ette hingematvalt efektse ja müstilise kollektsiooni «Andromeeda». Oma rõivamärgi loomisel räägib ta siiani kaasa ja disainib selle 15. sünnipäevaks rõivaseeria «One in a Hundred», mille iga ese on ainueksemplar, kandes numbrit ühest sajani.

Maailma suurim moe- ja trendiportaal WGSN toob moe tippnimede tänavuste reklaamikampaaniate seas esile ka Ivo Nikkolo oma. Seda kõrvutatakse Chaneli, Dolce&Gabbana, Calvin Kleini, YSLi jt. Eriti tuuakse esile selle violetset värvipaletti, üht sügise põhitrendi. Sama värvi kasutas ka Louis Vuitton. Modellina astub fotodel üles üks Eesti nimekamaid, Olga Serova, kes esinenud ka Emporio Armani reklaamnäona.

Ivo Nikkolo looming on kui hea vein, mis muutub ajaga vaid paremaks ja mida tuleb nautida kiirustamata, tõdesid kõik need, kes oma riidekapist Ivo Nikkolo sünnipäevanäitusele «Ivo Nikkolo 15 – julgus olla IN» rõivaid tõid. Selgub, et aastate eest soetatud jakke ja mantleid kantakse siiani – hinnatakse ebatraditsioonilist klassikat ja põnevat kangavalikut.

Vastavatud ülevaatenäitusel Baltika Kvartalis on kleite suurtelt moevaatemängudelt, hooajapärleid, moeaardeid erakogudest, esimese poe sisustust, reklaamfotosid.

Ivo käekirjas on see sõnadesse pandamatu miski, mis on kujunenud ka kaubamärgi käekirjaks. Kui rõivad järgivad üsna klassikalist joont, siis Ivo ise on päris ulakas. Talle meeldivad veidi pöörased materjalilahendused, ootamatud detailid, kohati veidi imelikud erksad värvid.

Aga kõige selle kõrval on ta ka paras konservatiiv. Ilmselt nende vastuolude koosmõju annabki kokku ühtaegu aegumatu ja alati ootamatu «kiiksuga» koosluse.

Ivo on üks lõbus sell. Ent ta võib ka juuksekarva lõhki ajada, ja seda sõna otseses mõttes, kui miski silma häirib. Vahel pärast nädalavahetust tööle minnes olid kõik pooleli või valmis õmmeldud rõivanäidised täis sildikesi juhenditega, mis kõik ringi tuleb teha. Nüüd küsib ta vahel minu käest arvamust...

Ivo Nikkolo paneb rõhku kangastele, need on huvitava struktuuri või töötlusega. Efektset kangast tasakaalustab ta klassikalise vormiga, äratuntavalt nikkololik käekiri lisab rõivastele hingelisust. Tema kollektsioonid ei ole kunagi ülepakutud, need mõjuvad puhta ja loomulikuna. Arvan, et ta toob välja ja rõhutab naise isiksust ning loomulikku ilu.

Moemõtteid intervjuudest, mida Ivo Nikkolo (51) on aastate  jooksul Postimees Extrale ja

Arterile andnud:

«Olen Itaalia disainikoolkonna austaja. Seda iseloomustab küllalt lihtne vorm. Läbilõikeid ja muid detaile ma väga ei armasta. Ka romantilised asjad mulle ei istu. Aga naistemoes meeldib mulle maskuliinsem joon, pükskostüüm näiteks.»

«Sellist inimest, kes ei oleks moega seotud, pole olemas. Ühed tarbivad moodi teadlikult, teised alateadlikult. Alasti ei käi ju keegi ringi.»

«Suurem kunst on rõivast müüa kui luua ehk kunst ongi luua sellist asja, mida inimesed ihkavad.»

«Tänaval paneb inimesele järele vaatama ikka stiilsus ja hea maitse. Kogu komplekt. Rõiva väljakandmisoskus. Ka eneseuhkus, olek, hoiak, rüht. See kuulub asja juurde ja on ehk tähtsamgi kui riietus. Aga just neist on meie inimestel puudu.»

«Mina usun mugavusse. Ideaalis peaks rõivas olema nii mugav, et inimene ei pane tähelegi, et tal midagi seljas on.»

«Mõni väidab, et must kõigile ei sobi. Mina arvan vastupidi. See on kõige lollikindlam ja teeb kandja soliidsemaks, isegi salapärasemaks ja põnevamaks. Must pikk kleit naise seljas – mulle väga meeldib! Armastan ka ise musta kanda.»

«Kingad annavad välimusele viimase lihvi. Võid ju heas kostüümis või ülikonnas ringi käia, aga kui jalanõud on väsinud, viltu tallatud või määrdunud, rikub see kogu pildi. Nii mõnigi kord tunnen kusagil lennujaamas muidu hästi riietatud kaasmaalase ära just lääpas kingade järgi.»